1. ÜLDSÄTTED

1.1. Eesti Seksuaaltervise Liit (edaspidi Liit), inglise keeles Estonian Sexual Health Association, on iseseisev mitteriiklik ühendus. Liit on mittetulunduslik ja lähtub oma tegevuses üldtunnustatud demokraatiaprintsiipidest ning sellest, et kedagi ei tohi diskrimineerida rassi, usutunnistuse, päritolu, poliitiliste või muude veendumuste, rahvuse, soo, keele, füüsilise puude või vanuse alusel, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Liit omab sotsiaalselt mitmekesist liikmeskonda ja pereplaneerimisel propageerib heal informeeritusel põhinevat vaba valikut.

1.2. Liidu tegevuse õiguslikuks aluseks on Eesti Vabariigi Põhiseadus, seadused, muud õigusaktid ja Liidu põhikiri.

1.3. Liit on juriidiline isik. Tal on oma pangaarve, pitsat, embleem ja muu sümboolika.

1.4. Liit on registreeritud aadressil Eesti Vabariik, Tallinn, Mardi 3, juhatus asub samal aadressil.

1.5. Liit tegutseb isetasuvuse ja enesefinantseerimise põhimõtetel. Liidul on õigus arendada majandustegevust põhikirjale ja kehtivatele õigusaktidele vastavalt, kuid Liidu tegevuse eesmärgiks või põhitegevuseks ei ole majandustegevuse kaudu tulu saamine. Liidu tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Oma tegevuses järgivad Liidu liikmed rangelt ühiskonnas kehtivaid moraali ja eetika norme.

1.5.1. Liidu hääletusõigusega liikmetel on keelatud isikliku tulu saamine Liitu kuulumise läbi, seda nii Liidu tegutsemise ajal, kui ka selle tegevuse lõpetamise järgselt.

1.5.2. Liidu liikmetel pole lubatud saada tasu Liidult Liidu liikmeks olemise eest (välja arvatud tehtud kulutuste kompenseerimine). Liidu liikmetel on erandkorras õigus saada tasu erialaste teenuste osutamise eest Liidule Liidu juhatuse poolt kehtestatud korras.

1.5.3. Juhtivatele kohtadele ja palgalistele ametikohtadele Liidus ei määrata inimesi nende sugulussidemetest lähtuvalt.

1.5.4. Liidu liikmetel ja palgalistel töötajatel ei ole lubatud farmaatsiafirmadelt ja Liidule teenuste osutajatelt või potentsiaalsetelt teenuste osutajatelt kingitusi ja raha vastu võtta.

1.5.5. Liidu liikmel, palgalisel töötajal, samuti eelpool nimetatud isikute abikaasadel, ülenejatel ja alanejatel sugulastel ei ole lubatud kasutada oma kuuluvust Liitu, et toota, levitada, reklaamida või müüa tooteid või teenuseid, mille suhtes tal on otsene või kaudne majanduslik huvi.

1.5.6. Liidu palgalised töötajad ei saa olla Liidu liikmed.

1.5.7. Liidu liikmeks olemine ning osalemine Liidu tegevuses ja programmides on rangelt vabatahtlik.

1.6. Liidu tegevus toimub sõltumatult igasugustest kommertshuvidest.

1.7. Liidu tegevus on suunatud Eesti elanikkonna reproduktiivse tervise parandamisele. Liit tegutseb kooskõlas Rahvusvahelise Pereplaneerimise Föderatsiooni (International Planned Parenthood Federation, lüh. IPPF) põhimõtete ja eesmärkidega, lähtudes iga inimese ja paari õigusest määrata ise oma viljakust ning saada sellekohast informatsiooni ja teenuseid.

2. LIIDU TEGEVUSE ÜLESANDED JA NENDE SAAVUTAMISE VAHENDID

2.1. Liit informeerib valitsust ja poliitikakujundajaid seksuaal- ja reproduktiivtervise ning pereplaneerimise olukorrast, teeb ettepanekuid vastavaid rahvuslikke programme puudutavate seaduste väljatöötamiseks.

2.2. Liit informeerib ametiasutusi olukorrast kõnealuses valdkonnas ja teeb ettepanekuid situatsiooni parandamiseks.

2.3. Liit korraldab kaasaegse seksuaal- ja reproduktiivtervise ning pereplaneerimise alase teabe levitamist. Ta pakub vastavasisulisi õppe ja infomaterjale, organiseerib kursusi, seminare ja loenguid ning korraldab väljaõpet pereplaneerimisalaste teenuste osutajatele koolituskeskuse Amor kaudu.

2.4. Liit arendab välja ja tutvustab seksuaal- ja reproduktiivtervise ning pereplaneerimise alaseid programme.

2.5. Liit viib läbi seksuaal- ja reproduktiivtervise ning pereplaneerimisalaseid uuringuid. Ta toetab üliõpilaste ja teadurite vastavasisulist teaduslikku tööd.

2.6. Liit propageerib viljakuse kontrolli meetodeid, mis on ohutud, efektiivsed, kvaliteetsed ning vastavad IPPF ja Maailma Tervishoiuorganisatsiooni soovitustele. Viljakuse kontrolli alast informatsiooni ja teenuseid levitatakse rangelt vabatahtlikkuse ja põhjaliku informeerituse alusel.

2.7. Tegevuse eesmärgi saavutamiseks ja saavutatu hoidmiseks on Liidul õigus:

2.7.1. omandada patente ja litsentse ning autori- ja muid õigusi, võtta vastu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks vajalikke materiaalseid väärtusi ja vara ning kasutada neid nii Eestis kui ka välisriikides oma põhieesmärgi saavutamiseks;

2.7.2. asutada füüsiliste või juriidiliste isikute nimelisi fonde;

2.7.3. astuda liitudesse, assotsiatsioonidesse ja muudesse ühendustesse ning olla nende esindajaks nii Eestis kui ka teistes riikides,

2.7.4. teha ja vahendada reklaami, osaleda trükiste koostamisel, kirjastamisel ja müümisel;

2.7.5. korraldada loteriisid ja ennustusvõistlusi;

2.7.6. sooritada igat liiki tehinguid ja muid juriidilisi toiminguid ning omandada varalisi ja mittevaralisi õigusi;

2.7.7. esineda oma nimel vaidluste lahendamisel nii kodu- kui ka välismaa kohtus, arbitraaži- või vahekohtus.

3. LIIDU LIIKMESKOND

3.1. Liidul on erinevad liikmestaatused: asutajaliikmed, täisliikmed, auliikmed ja toetajaliikmed.

3.2. Liidu täisliikmeks võib vabatahtlikkuse alusel saada iga Eesti Vabariigi või välisriigi kodanik, kes on nõus Liidu põhikirjaga, toetab Liidu eesmärke ja tegevust ning maksab liikmemaksu. Liidu liikmeks astumine toimub Liidu juhatusele esitatud isikliku avalduse alusel.

3.3. Auliikmeks võib olla isik, kes on välja paistnud Liidu eesmärkidega kooskõlas oleva aktiivse tegevuse kaudu. Auliikme kandidaadi esitab juhatus Liidu üldkoosolekule ja ta valitakse vastavalt auliikme statuudile.

3.4. Liidu toetajaliikmeks võib vabatahtlikkuse alusel saada iga Eesti Vabariigi või välisriigi kodanik, asutus või organisatsioon, kes on nõus Liidu põhikirjaga ning soovib toetada Liitu tema eesmärkide saavutamisel aidates sellele kaasa kas läbi ainelise toetuse või muul viisil. Toetajaliikmetele ei laiene Liidu liikmete õigused ja kohustused. Toetajaliikmeks vastuvõtt toimub Liidu juhatuse poolt kehtestatud korras taotleja poolt esitatud avalduse alusel.

3.5. Juhul, kui Liidu liige jätab tasumata oma liikmemaksu kolme kuu jooksul pärast kalendriaasta algust, arvatakse liige Liidust välja. Kui liige tasub oma liikmemaksu õigeaegselt, pikeneb tema liikmestaatuse periood automaatselt. Juhul kui liikmemaks on tasumata enne aastakoosoleku algust, puudub liikmel hääleõigus aastakoosolekul.

3.6. Juhul, kui liikme liikmestaatus lõpetatakse liikmemaksu mitteõigeaegse tasumise tõttu, ennistatakse liikme staatus niipea kui väljaarvatud endine liige tasub oma liikmemaksu jooksva aasta eest.

3.7. Iga Liidu liige (v.a auliimed) on kohustatud tasuma liikmemaksu, mille summa määrab iga-aastaselt Liidu aastakoosolek vastavalt juhatuse ettepanekule. Statsionaarsetel üliõpilaste ja õpilaste jaoks on liikmemaks pool summast.

3.8. Liikmemaksu mittetasumine jätab liikme ilma hääleõigusest, võimalusest saada valitud juhatusse ja komiteedesse ning osavõtust regionaalsetes ja rahvusvahelistes IPPF juhtorganites.

3.9. Iga Liidu liige omab üht häält. Häält ei oma Liidu palgalised töötajad, kes on jätnud tasumata oma liikmemaksu ja liikmed, kes tegelevad sündimuskontrolli vahendite tootmise, varustamise ja turustamisega.

3.10. Liit peab oma liikmete registrit, mis esitatakse kõikidel üldkoosolekutel. Muudatused liikmete nimekirjas registreeritakse juhatuse poolt viie (5) päeva jooksul arvates muudatuse aluseks oleva otsuse jõustumisest.



4. LIIDU LIIKMETE ÕIGUSED

Liidu liikmetel on õigus:

4.1. Valida ja olla valitud juhatusse ja kõikidesse teistesse komiteedesse vastavalt käesolevale põhikirjale.

4.2. Osa võtta Liidu poolt organiseeritud üritustest ja omandada Liidu poolt koostatud informatiivset materjali ja saada osa Liidu liikmetele ette nähtud soodustustest.

4.3. Esitada juhatusele ettepanekuid Liidu tegevuse arendamiseks ja saada Liidu tegevuse aruandeid.

4.4. Lahkuda Liidust omal soovil teatades sellest kirjalikult juhatusele ilma õiguseta liikmemaksu tagasi nõuda.


5. LIIDU LIIKMETE KOHUSTUSED

5.1. Liidu liige tegutseb vastavalt käesolevale põhikirjale ja üldkoosoleku otsustele.

5.2. Liidu liige tasub õigeaegselt liikmemaksu. Liige, kes ei tasu liikme aastamaksu kolme kuu jooksul alates maksetähtajast või kes rikub käesolevas põhikirjas olevaid põhimõtteid, kaotab oma liikmestaatuse juhatuse koosoleku otsuse põhjal.

5.3. Liidust lahkuv liige on kohustatud väljaastumise päevaks hüvitama oma rahalised või mõned muud materiaalsed võlgnevused.

5.4. Liidu liige võtab osa Liidu tegevusest ja edendab Liidu eesmärke ning poliitikat vastavalt oma võimalustele.

5.5. Liidu liige hoiab Liidule kuuluvat vara vastavalt võetud kohustustele.


6. LIIDU STRUKTUUR JA JUHTORGANID

6.1. Liidu kõrgeim juhtimisorgan on liikmete aasta üldkoosolek, mis tuleb kokku vähemalt 1 kord aastas. Liikmete aasta üldkoosolek kutsutakse kokku ajas ja kohas, mille määrab Liidu juhatus, kuid mitte hiljem kui neli kuud peale aruandeaasta lõppu.

6.2. Liidu juhatuse esimees on juhataja kõigil Liidu koosolekutel. Juhul, kui juhatuse esimees ei viibi koosolekul, juhatab koosolekut juhatuse ase-esimees või valib koosolek Liidu liikmete hulgast koosoleku juhataja.

6.3. Liidu liikmete aasta üldkoosoleku päevakord peab sisaldama:

1) aastaaruande ja ettepanekud tegevuseks juhatuselt;
2) revisjonikomisjoni poolt revideeritud finantsaruande ja välisaudiitorite poolt antud hinnangu Liidu majandustegevusele juhul, kui on teostatud audit;
3) Liidu teostatud ja planeeritava tegevuse aruande tegevdirektorilt;
4) juhatuse liikmete ja revisjonikomisjoni valimise.

6.4. Teade liikmete aasta üldkoosoleku kohta tuleb saata igale liikmele kirjalikult (e-maili või kirja teel) mitte vähem kui 30 päeva enne koosolekut.

6.5. Iga hääleõigusega liige võib volitada teist hääleõigusega liiget tegutsema tema nimel volikirja alusel. Volikiri kehtib ainult volikirjas mainitud koosolekul. Iga esindaja võib esindada volikirja alusel ühte Liidu liiget.

6.6 Erakorralise üldkoosoleku võib kokku kutsuda juhatuse, revisjonikomisjoni nõudmisel või kui seda nõuab põhjusele viidates kirjalikult vähemalt 1/10 ESTL liikmetest.

6.7 Liikmete aasta üldkoosolek ja erakorraline üldkoosolek on otsustusvõimelised, kui kohal on üle poole hääleõiguslikest liikmetest (kas isiklikult või volikirja alusel)

Kui koosoleku otsus puudutab
a) käesoleva põhikirja vastuvõtmist või muutmist;
b) Liidu tegevuse lõpetamist, peab kohal olema 2/3 hääleõiguslikest liikmetest isiklikult või volikirja alusel.

6.8. Liikmete üldkoosolek:

a) võtab vastu ja teeb muudatusi käesolevas põhikirjas;
b) määrab liikmemaksude suuruse ja nende kogumise korra;
c) valib juhatuse ettepanekul auliikmed;
d) otsustab liikmete väljaastumise ja –heitmise;
e) või vajadusel muuta Liidu juhatuse ja revisjonikomisjoni suurust ning koosseisu;
f)kinnitab aastaaruande, tööplaanid ja eelarve;
g)kinnitab revideeritud finantsaruande.

6.9. Liikmete üldkoosoleku otsuse vastuvõtmiseks on nõutav üldkoosolekul osalenud liikmete või nende esindajate lihthääleenamus.

6.10. Liidu juhatuses on üheksa liiget ja moodustab Liidu täitevorgani. Liidu juhatuse liikmetest peavad pooled olema naised.

6.11. Iga täisliige, kes on tasunud oma liikmemaksud, omab õigust iga oma liikmemaksud tasunud täisliikme esitamiseks juhatuse kandidaadiks.
Kandidaatide nimed esitatakse kirjalikult hiljemalt 14 päeva enne üldkoosoleku toimumise kuupäeva.
Kandidaat peab andma oma nõusoleku enne koosolekut.

6.12 Üldkoosolekul valitud juhatuse liikmed on ametis kaks aastat. Juhatuse liikmed võivad jääda ametisse kuni kümneks järjestikuseks aastaks. Olles olnud ametis kümme järjestikust aastat, peab juhatuse liige (v.a juhatuse esimees, vt p 6.22) ametist lahkuma ja võib olla jälle tagasivalitud pärast ühe aasta möödumist.

6.13. Juhatuse liikmel on õigus igal ajal ametist lahkuda, teatades sellest juhatusele kirjalikult ette vähemalt 1 kuu.

6.14. Juhatuse aastakoosolek peab järgnema liikmete aasta üldkoosolekule. Juhatuse koosolekud peavad toimuma vähemalt üks kord kvartalis ja vajadusel sagedamini.

6.15. Juhatuse koosolekud kutsub kokku juhatuse esimees. Teade juhatuse koosoleku kohta tuleb saata igale juhatuse liikmele kirjalikult mitte vähem kui seitse päeva enne koosolekut.

6.16. Juhatuse esimees juhatab juhatuse koosolekuid. Juhul, kui ta puudub ja ei ole nimetanud teist koosoleku juhatajat, valivad kohalviibivad juhatuse liikmed koosoleku juhataja endi hulgast.

6.17. Juhatuse koosolek ja erakorraline koosolek on otsustusvõimelised, kui kohal on üle poole hääleõiguslikest liikmetest.

6.18. Juhatuse otsuse vastuvõtmiseks on nõutav juhatuse koosolekul osalevate juhatuse liikmete lihthääleenamus.

6.19. Liidu juhatus:

1)vastutab Liidu tegevuse juhtimise ja Liidu varade eest;
2)töötab välja tööprogrammid, eelarved ja aastaaruanded Liidu üldkoosolekule esitamiseks;
3)määrab Liidu materiaalsete ja rahaliste vahendite kasutamise korra;
4)kogub ja jagab fonde ning kindlustab finantsaruande korrashoiu;
5)moodustab teisi alalisi või erikomiteesid;
6)määrab ametisse/tagandab tegevdirektori.

6.20. Juhatuse koosolekul valib juhatus enda hulgast igaaastaselt:

a)juhatuse ase-esimehe;
b)laekuri;
c)sekretäri.

6.21. Liidu juhatuse esimees, aseesimees, laekur ja sekretär valitakse juhatuse koosolekul lihthäälteenamusega kaheks (2) aastaks.

6.22. Juhatuse esimehe valib juhatus oma liikmete hulgast iga kahe aasta tagant. Juhatuse esimehe ametisoleku aeg on kaks aastat. Pärast juhatuse esimeheks olemist, jääb juhatuse esimees juhatuse liikmeks järgmiseks kaheks aastaks. Juhatuse esimeheks ei või valida isikut, kelle ametisoleku aeg juhatuse liikmena peab lõppema varem kui kahe (2) aasta möödudes arvates juhatuse esimeheks valimisest.

6.23. Juhatuse liikmete ametisoleku aeg võib olla seitse korda kaks aastat järjestikku, kuid mitte rohkem kui neliteist aastat.

6.24. Teised ametnikud valitakse juhatuse koosolekul lihthäälteenamusega. Ühelgi isikul pole õigust olla määratud rohkem kui ühele ametile korraga.

6.25. Liidu juhatuse esimehe ülesanneteks on:

6.25.1. juhatuse otsuste elluviimine;
6.25.2. Liidu esindamine volikirjata Liitu ning konsulteerimine riiklike ja mitteriiklike organisatsioonidega, eraettevõtetega ja eraisikutega Liitu puudutavates küsimustes;
6.25.3. juhatuse koosolekute toimumise aja ja päevakorra määramine;
6.25.4. Liidu tegevuse aastaaruande koostamise juhtimine;
6.25.5. Liidu üldkoosolekute juhatamine;
6.25.6. Liidu nimel lepingute sõlmimine.

6.26. Liidu juhatuse aseesimees abistab juhatuse esimeest nende tööalaste kohustuste täitmisel.

6.27. Liidu laekur vastutab Liidu finantsvahendite kasutamise eest, koostab aruande fondide kasutamise kohta, kindlustab kulude ja tulude igaaastase auditeerimise.

6.28. Liidu sekretäri ülesanneteks on:
6.28.1. koosoleku protokollide pidamine;
6.28.2. Liidu liikmete registri pidamine;
6.28.3. Liidu dokumentatsiooni korrashoidmine.

6.29. Tegevdirektor juhib Liidu tegevust vastavalt juhatuse poolt määratud suundadele ja volitustele ning tingimuste piires, mille määrab juhatus. Juhatuse otsuse alusel võib tegevdirektor vajadusel tööle võtta palgalisi töötajaid.

6.30. Liidu esindamise õigus kõikides õigustoimingutes on juhatuse esimehel, juhatuse aseesimehel, laekuril. Teistel juhatuse liikmetel on Liidu esindamise õigus ainult koos juhatuse esimehega. Juhatuse esimehe otsusega võib esindusõiguse saada ka mõni teine ametnik. Pangadokumentidele allakirjutamine toimub seadusega ettenähtud korras.

6.31. Liidu struktuuri kuulub koolituskeskus Amor (edaspidi Koolituskeskus), mis on seksuaal- ja reproduktiivtervise ja pereplaneerimise valdkonnas täiendkoolitust osutav ja korraldav asutus.

6.31.1 Liidule kuuluv erakool. Koolituskeskus peab oma tegevuses kinni Eesti Vabariigi seadusandlusest, käesolevast põhikirjast ja juhatuse poolt kinnitatud õppetöö korralduse eeskirjadest. Koolituskeskuse tegevus toimub õppekavade alusel, mis on kinnitatud Liidu poolt ja registreeritud Haridus- ja Teadusministeeriumis.

7. LIIDU VARA JA MAJANDUSLIK TEGEVUS.

7.1. Liit on kõigi varade omanik, mis moodustuvad:

7.1.1. liikmemaksudest;
7.1.2. tulust, mis saadakse üritustest, mis on vastavuses põhikirjaga; koolitustest, õppe ja infomaterjalide tootmisest ja levitamisest ;
7.1.3. annetustest ja eraldistest;
7.1.4. muust tulust, mis laekub seadusega ettenähtud korras ja mis on vajalik Liidu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.

7.2. Liit võib omada igasugust vara, mis on seadusega lubatud ja vajalik Liidu eesmärkide saavutamiseks.

7.3. Annetused võivad olla nii sihtotstarbelised kui ka sihtotstarvet määramata.

7.4. Liidu liikmel ei ole õigust Liidu varale, Liidul ei ole õigust Liidu liikmete varale.

7.5. Liit ei vastuta oma liikmete varaliste kohustuste eest. Liikmed ei vastuta oma varaga Liidu varaliste kohustuste eest.

7.6. Riik ei kanna varalist vastutust Liidu varaliste kohustuste eest ja Liit ei vastuta riigi varaliste kohustuste eest.

7.7. Liit peab seadusega sätestatud korras raamatupidamise arvestust ning tasub ettenähtud korras makse riigi ja kohalikku eelarvesse.


8. LIIDU FINANTSMAJANDUSLIKU TEGEVUSE KONTROLL.

8.1. Kontrolli Liidu finantsmajandusliku tegevuse üle teostab revisjonikomisjon ja välisaudiitor vastavalt Liidu juhatuse otsusele auditi toimumise kohta

8.2. Revisjonikomisjon koosneb kolmest hääleõiguslikust Liidu liikmest. Revisjonikomisjoni liikmel pole õigust olla samaaegselt Liidu juhatuse liige.

8.3. Revisjonikomisjon valitakse kaheks aastaks.

8.4. Revisjonikomisjon kontrollib Liidu finantsmajanduslikku tegevust vähemalt üks kord aastas, üks kuu enne liikmete aasta üldkoosolekut. Vajadusel toimub kontrollimine sagedamini.

8.5. Audiitorkontroll toimub vastavalt Eesti Vabariigi õigusaktides sätestatud korrale.


9. KOOSOLEKUTE PROTOKOLLID. PÕHIKIRJA MUUTMINE.

9.1. Kõikide Liidu koosolekute kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja sekretär.

9.2. Koosoleku protokollile lisatakse koosolekul osalejate nimekiri.

9.3. Üks eksemplar kõikidest kinnitatud ja signeeritud protokollidest peab olema toimikus Liidu peakontoris.

9.4. Kõikidel Liidu liikmetel on õigus tutvuda kõigi protokollidega.

9.5. Informatsioon ettepaneku kohta muudatustest põhikirjas tuleb saata igale liikmele vähemalt 30 päeva enne koosolekut, kus see muudatus otsustamisele tuleb.

9.6. Kõik selle põhikirja muudatused tuleb esitada IPPF Kesknõukogule kinnitamiseks.


10. LIIDU TEGEVUSE LÕPETAMINE JA REORGANISEERIMINE.

10.1. Liidu tegevus lõpetatakse:
10.1.1.üldkoosoleku otsuse alusel;
10.1.2. halduskohtu otsuse alusel;
10.1.3. juhul, kui liikmete arv langeb alla kolme, allesjäänud liikmete otsuse alusel.

10.2. Liikmete erakorraline üldkoosolek ei või hääletada Liidu tegevuse lõpetamise üle, kui igale liikmele pole vähemalt 30 päeva enne koosoleku toimumise päeva saadetud teadet, milles koosoleku kokkukutsumise põhjuseks on märgitud Liidu tegevuse lõpetamise küsimus.

10.3. Liit peab oma tegevuse lõpetamisest koheselt teatama IPPF-le.

10.4. Peale Liidu tegevuse lõpetamise otsuse vastuvõtmist üldkoosoleku poolt valitakse viimasel liikmete üldkoosolekul Liidu likvideerimiskomisjon. Selle komisjoni töö kestab vähemalt neli kuud.
10.5. Juhul, kui Liidu tegevuse lõpetamise otsus on langetatud halduskohtu poolt, moodustab halduskohus Liidu likvideerimiskomisjoni.

10.6. Likvideerimiskomisjon:

10.6.1. lõpetab Liidu toimingud;
10.6.2. avaldab teate Liidu tegevuse lõpetamisest pressis;
10.6.3. tasumata võlgade korral võtab ühendust võlausaldajatega ja rahuldab nende varalised nõudmised;
10.6.4. jagab allesjäänud vara organisatsioonidele, millel on sarnased tegevuse eesmärgid Liiduga või heategevuslikel põhimõtetel.

10.7. Liidu tegevuse lõpetamisega seotud kulud kannab Liit.

10.8. Liidu likvideerimiskomisjoni töö tulemused vormistatakse lõppaktiga.

10.9. Kolme tööpäeva jooksul pärast lõppakti valmimist tuleb Liidu tegevuse lõpetamisest informeerida riikliku registri pidajat ja käesoleva põhikirja registreerinud asutust.


Juhatuse esimees: Mairi Kaha

Põhikiri on kinnitatud 31.03.2001

Põhikirjas on tehtud muudatused 10.märts 2007a.