Murdeiga e. puberteet on vanus, mil lapsest kasvab täiskasvanu. Tüdrukute murdeiga kestab tavaliselt 10.-16. eluaastani. Hormoonide mõjul muutuvad kasv ja kehakuju, tööle hakkavad suguelundid, muutub naha talitlus ja tekib karvakasv, muutub ka suhtumine oma kehasse ja suhe kaaslaste ning täiskasvanutega.

Hormoonid
Murdeeas toimuvad muutused on tingitud hormoonidest.

Hormoonideks nimetatakse keemilisi aineid, mida keha toodab väikestes kogustes erinevates elundites (munasarjad, munandid, neerupealised, ajuripats jt.). Hormoonid kantakse verega kehas laiali, ja neil on keha erinevatele kudedele oma kindel mõju.

Hormoonid aitavad tasakaalustada keha kasvamist, arengut ja kogu suguelundite süsteemi. Murdeeas hakatakse tootma muuhulgas suguhormoone, mis aitavad suguelunditel küpseda. Selle tulemusena algavad tüdrukutel menstruatsioonid ja kujunevad teised murdeeale iseloomulikud muutused.
Hormoonid võivad sind ühel hetkel teha ääretult õnnelikuks, järgmisel kurvaks. Sellised nn. hormoonisööstud on teismelistele (ka poistele) väga iseloomulikud.

Samu hormoone, mida toodab keha, saab toota ka kunstlikult. Kaks kunstlikult toodetud hormooni, östrogeen ja progesteroon, sisalduvad ka rasestumisvastastes pillides.

TAGASI ALGUSESSE

Kasv ja kehakuju muutumine
Pikkuskasvu ja kehakuju muutust juhivad sugu- ja kasvuhormoonid. Kasv intensiivistub umbes 10-11- aastaselt. Seda nimetatakse kasvuspurdiks. Kiire kasvuperioodi algul väheneb tüdrukutel rasvkude, eriti kätel-jalgadel. Kõigepealt kiireneb käe- ja jalalabade kasv, siis hakkavad järele kasvama keha ja jäsemete ülejäänud osad. See ongi põhjus, miks "pubekas" näeb esialgu välja kiitsakas ja pikajalgne. Pikkuskasv toimub luude kasvu tõttu, ja kuna see on üsna kiire, võivad käed-jalad vahel ka valutada.

Tüdrukud alustavad kasvamisega varem ja ka lõpetavad varem (tavaliselt umbes kaks aastat pärast menstruatsioonide algust), seetõttu on tüdrukud tihti omaealistest poistest pikemad. Tüdrukute luustiku kasv lõpeb hormoonide toimel varem, ja enamasti on naised ka meestest lühemad. 16-17 -aastaselt on enamus tüdrukuid oma pikkuse täis kasvanud. Milline see saab olema, sõltub kindlasti geenidest, ehk sellest, millise kehakuju oled vanematelt pärinud. Oluliselt sõltub see ka toitumisest ja elukvaliteedi paranemisest, pole ju saladus, et sajandialguse noored olid mõnevõrra lühemad kui tänased.

Lisaks pikkuskasvule toimub kehaga muudki nähtavat: puusadele, reitele, kõhule ja rindadele koguneb nahaalune rasvkude, mis loob naisele iseloomulikud ümarad kehavormid.

Uued kehavormid on küll kindel märk peatsest täiskasvanuks saamisest, kuid samas võib vahel tunduda, et "kõigil on just minu kehaga asja" - tähelepanu võib algul olla üksjagu ebamugav. See, milliseks kujunevad sinu kehavormid, oleneb jällegi sellest, millised geenid oled oma vanematelt saanud. Kujutlused, et rasvakihi paksenemine toimub ebainimliku kiirusega, ja valitsev "kõhn" iluideaal tekitavad tüdrukutes sageli soovi võimalikult vähe süüa. Siin peaks arvestama asjaoluga, et menstruatsioonitsükli toimumiseks ja reguleerumiseks vajab keha rasvu ja ülemäärane või kiire kaalukaotus võib menstruatsioonitsükli korralikult segi ajada.

TAGASI ALGUSESSE

Karvakate
Juuksed ja rohkem või vähem kehakarvu on omane juba vastsündinule. Murdeea saabumise üks esimesi tundemärke on karvade ilmumine tavatutesse kohtadesse: esmalt kaenlaalustesse, siis kolmnurka, kus kere läheb üle jalgadeks e. häbemekingule. Esialgu ilmuvad mõned üksikud karvad, mida on lihtne eristada lapsepõlveaegsetest - uued on enamasti tumedamad, pikemad ja pisut krussis. Aja jooksul karvastik tiheneb ja katab kolmnurgakujuliselt kogu häbemekingu. Karvadega kattuvad ka suured häbememokad ja kaenlaalused. 

Enamasti on uus karvastik pisut tumedam loomulikust juuksevärvist. Ka sirgete juustega tüdrukutel on need karvad lokkis. Tumedamaks võivad muutuda ka karvad kätel , jalgadel ning tumedaverelistel ka ülahuulel. Mõned karvad võivad ilmuda ka kõhu keskjoonele nabast allpool ja rinnal.

Arenev uus ja tumedam karvkate ei pruugi sugugi igaühele meeltmööda olla ning võib tekitada tahtmist tüütud karvad maha ajada. Kas seda teha või mitte, on sügavalt isiklik asi. Arvestama peaks küll sellega, et uued karvad kasvavad tagasi üsna kiiresti ja on sageli tugevamad kui enne (arvesta seda eriti "vuntside" puhul!). Ja loomulikult, kui oled otsustanud jala- või häbemekarvu raseerida, nõuab see puhtust, sest vigastusest võib põletik tekkida.

TAGASI ALGUSESSE

Nahk, higi, rasu
Inimesel on kahte liiki higinäärmeid. Ühed eritavad juba sündimisest saati lõhnatut soolast higi, teised aga moodustuvad murdeeas suguhormoonide toimel. Higistamine võib siis muutuda tugevamaks, tekib iseloomulik lõhn ja higi jääb nahale liimja kihina.

Et ebameeldivat lõhna vältida, on hädavajalik küllaldane pesemine . Vähemalt kord päevas peaks pesema kehaosi, mis kõige rohkem higistavad: nägu, kaenlaalused, suguelundid ja jalad. Higistamise vältimiseks on soovitav kanda puuvillaseid rõivaid ja vältida sünteetilist pesu.

Higistamine on organismi loomulik toiming, see jahutab keha, eritab jääkaineid ja säilitab püsiva kehatemperatuuri. Enamasti on kõrge õhutemperatuur või liikumine higistamise põhjuseks. Ka stress võib põhjustada higistamist ja on üsna ohtralt meeldivaid või piinlikke hetki, kus keha higiga kattub.
Lisaks higinäärmetele aktiveeruvad ka rasunäärmed, seda peamiselt meessuguhormoonide toimel, mida ka naise organism veidi toodab. Rasu ülesanne on nahka kaitsta. Kui seda toodetakse suurtes kogustes (nagu murdeeas on), võib rasu ummistada nahapoorid ning nahale tekib tumeda täpikesena rasukorgike (komedoon). Vinnid e. akne ongi rasunäärme põletik - bakterid tungivad pooridessse, musta täpikese ümber tekib punetus, koht on valulik ja peagi tekib ka kollakas mädakorgike. Kehal on iseloomulikke kohti, kuhu vinnid kõige enam armastavad tekkida. Need on nägu, eriti otsaesine, nina ümbrus ja lõug, aga ka rind ja selg.  Vinnid võivad oluliselt sinu enesetunnet halvendada, otsustaval hetkel piisab ühestainsast ebasobivas kohas asuvast vinnist (näiteks nina otsas !!!). Halvim, ehkki inimlik ja väga sage tegutsemisviis on mõistagi - küüned taha ja vinnid tühjaks! Nii riskid aga veelgi suurema punni või inetu lilla armi saamisega. Vahendite valik, millega vinne ohjeldada, on segadusttekitavalt suur. Usalda nahaarsti, eriti kui olukord hakkab kontrolli alt väljuma! Vt. ka: Akne

Nahk tunneb ise ja tekitab meis tundeid, ta kaitseb meid ümbritseva eest ja samas ühendab meid sellega. Just nahk on see, mis tunneb teise olendi puudutust ja soojust, ning äratab tundeid. Sõltuvalt sellest, kuidas meid puudutatakse, tunneme rõõmu, iha, uhkust, vastikust või hirmu. Me vajame meeldivaid puudutusi samavõrd kui toitu või und. Sageli annab nahk meile teada, mida tunneme - mõnus soojus, hirmuhigi, tulipunased kõrvad, kananahk. Erinevates kultuurides taluvad inimesed teiste lähedust ja puudutusi erinevalt, sõltub sellest, kuivõrd väärtustatakse inimese õigust väljendada tundeid ja meeleolusid. Ära siis imesta, kui kellegi puhtast heameelest kaissu tõmbad ja selgub, et kallistasid kaktust!

Nahk mängib tähtsat osa naise väljanägemises, paljude jaoks isegi kõige tähtsamat. Ettekujutus sellest, milline on ilus naine, sõltub keskkonnast ja kultuurist, kus me elame, ideaale mõjutavad need, kellele tahame meeldida. On naisi, kes enda eest hoolitsemisel piirduvad vaid vee ja seebiga ning teisi , kellel kulub selleks kogu vaba aeg ja raha. Ja mõlemad on imestunud vastandi tegutsemise üle - "miks ta küll veidi rohkem ei püüa?" või " kuidas ta küll viitsib seda kõike teha?". Enamik naisi seisab kuskil seal vahepeal. Vaid sina ise saad otsustada, kui palju aega endale pühendad. Oluline on see, et sul oleks nii ka hea olla.

TAGASI ALGUSESSE

Rinnad
Rindade arengu algus on üks esimesi märke murdeea saabumisest, "süüdlaseks" jällegi suguhormoonid. Kui poiss- ja tüdruklastel on rinnanibud üsna sarnased, siis umbes 9-11-aastasel tüdrukul hakkavad rinnad kasvamisest märku andma. Vaevumärgatavad muutuvad nibud veidi tumedamaks, hellaks ja katsudes valulikuks, ja nibu ümbritsev nibuväli kummub ettepoole, moodustades rinnamügariku. Tiheneb ka nibu ise, nibuvälja ümber võivad ilmuda mõned karvad. Sageli on üks rind teisest suurem. Mõnikord kaob see erinevus rindade kasvades, mõnikord aga mitte.

Rinna sisemus koosneb rasvkoest, mis hormoonide toimel rinda koguneb ja neile iseloomuliku kuju annab, näärmekoest e. piimanäärmetest, mille ülesanne teadagi on lapsele piima valmistamine, ja sidekoest, mis kõike seda koos hoiab. Näärmetest väljuvad piimajuhad, mis avanevad pisikeste augukestena nibu pinnale. Tagantpoolt toetab rindu suur rinnalihas. Veidi lihaskiude on piimanäärme sagarike ümber ja nibuväljas, see annab võimaluse külmast, erutusest või ärritusest kokku tõmbuda.
Sageli arenevad rinnad erineva kiirusega ja võivad seetõttu olla erineva suurusega. Rinnad saavad oma arenguga valmis 16.-17.eluaastaks, ja selleks ajaks on nad üsna ühesuurused. Kui väike suurusevahe jääbki, on see enamasti väliselt märkamatu.

Rindade kuju ja suurus on igal naisel erinev, see ei mängi mingit rolli võimes tunda seksuaalset erutust,toota piima ja imetada. Raseduse ajal võivad rindadele tekkida valkjad triibud, tundub, nagu tahaks nahk rebeneda. Aja jooksul need triibud tuhmuvad ja muutuvad vähemmärgatavaks.

Rinna suurus ja kuju ning näärmekude muutuvad elu jooksul vastavalt hormonaalsetele mõjutustele. Neid võivad muuta  rasedus, imetamine, üleminekuiga;võib-olla ka hormoonide kasutamine. Ka enne menstruatsiooni võivad rinnad olla veidi tursunud ja hellad. Rindade suurust ja väljanägemist mõjutab suuresti ka kehakaal. Samuti võib erinev olla nibude suurus ja kuju: need võivad olla suured ja etteulatuvad, lamedamad või suisa sissepoole pöördunud.

Rinnanibu ja nibuväli on väga tundlikud ning võimelised külmast, riide puudutusest või seksuaalsest erutusest kokku tõmbuma.

Suhtumine naise rindadesse on läbi teinud arengu "seinast seina" - kord on olnud moes väikesed ja poisilikud, kord hiiglasuured lopsakad rinnad, kord on rinnahoidja soosingus, siis jälle mitte, kord oleme pidanud imetama last niikaua, kui võimalik, siis jälle rinnad kinni siduma ja imetamisest võimalikult kiiresti loobuma. Tänapäeval sunnib naist oma rindu tähelepanelikult jälgima vähihirm, samuti on võimalus plastiliste operatsioonidega aidata kaasa rinna suurendamisele või vähendamisele.
Sinu enda suhtumine oma rindade arengusse sõltub suuresti sellest, millises keskkonnas sa oled kasvanud, millised on olnud sinu naise-eeskujud, ja kindlasti ka sellest, kuidas sa oma kehaga läbi saad - kas sulle meeldib sinu "naisekssaamine" või ei. Oma uute kehavormidega tuleb sul vähehaaval kohaneda.

Rinna toetamiseks on välja mõeldud rinnahoidja. Samas võib alguses ja väikeste rindade puhul edukalt läbi ajada ka ilma. On tüdrukuid, kellel rinnahoidja kandmine tõstab enesetunnet. Arvestades murdeealiste ebakindlust, võib rinnahoidja olla ka kaitseks võõraste pilkude eest. Kaitseb see ka juhul, kui rinnanibud riiete pideva hõõrdumise tõttu valusad on. Sobiva rinnahoidja leidmiseks tuleb rinnahoidjat kaupluses selga proovida. Oluline on, et rinnahoidja oleks seljas mugav. Hästiistuv rinnahoidja rõhutab rindade kuju. Rindade teadlik või ebateadlik rõhutamine on meessugu alati erutanud, ka selle teadmisega peaks arvestama. Naise rindu nähakse sageli seksuaalsuse, naiselikkuse ja külgetõmbe sümbolina.

TAGASI ALGUSESSE

Valgevoolus
Valgevoolus e. tupevoolus on tupe limaskestast ja emakakaela näärmetest nõristuv niiskus. Osa sellest imetakse tupe limaskesta poolt uuesti endasse, kuid ülejäänu väljub kehast tupeavause kaudu. Voolust mõjutavad veres olevad hormoonid, mistõttu menstruatsioonitsükli jooksul see muutub. Tupevoolus täidab teatavat kaitsefunktsiooni ja hoolitseb selle eest, et tupe limaskest oleks alati niiske ja seal valitseks õige, happeline keskkond. See omakorda loob head tingimused selleks, et limaskestas leiduvad seened ja bakterid võiksid elada õiges tasakaalus. Kui tasakaalu rikutakse, saavutavad mõned bakterid või seened ülekaalu, kutsudes esile limaskesta põletiku. Põletik toob endaga kaasa rohke vooluse.

Vooluse hulk sõltub organismi hormonaalsest tasakaalust. Mõnel vastsündinud tüdrukulgi eritub vähene tupevoolus. See tuleb sellest, et looteeas avaldavad mõju ema suguhormoonid.
Murdeea alguses, umbes 10-11- aastaselt, hakkab tüdruku organism tootma suguhormoone. Umbkaudu aasta jooksul enne esimest menstruatsiooni hakkab tupest erituma voolust, see on märk sellest, et organism on alustanud suguhormoonide tootmist.

Voolus on valkjas või veidi kollakas, pisut hapuka lõhnaga. Välisõhuga kokku puutudes muutuvad selle lõhn ja värv veidi, jättes aluspükstele kollakaid plekke.

Hormoonitaseme kõikumise tõttu menstruatsioonitsükli jooksul võib muutuda vooluse hulk ja iseloom. Vahetult pärast menstruatsiooni on tupes suhteliselt vähe voolust, see on tihedam ja piimjas. Menstruatsioonitsükli keskel, umbes ovulatsiooni ajal, kui hormoonide hulk järsult tõuseb, muutub voolus rohkemaks, klaasjaks ja elastseks, sarnaseks toore munavalgega. Selline vooluse iseloom kergendab seemnerakkude pääsemist küpse munarakuni ovulatsioonijärgselt, kuni munarakk on eluvõimeline (s.o. ~48 tundi). Pärast ovulatsiooni muutub voolus jällegi tihedamaks ja piimjaks.
Ei ole ilmselt väga keeruline oma tupevoolust tsükli jooksul pisut jälgides ära tunda, et sellised muutused tõesti aset leiavad. See teeb kindlasti lihtsamaks ka ära tunda muutusi, mis võiksid viidata põletikule. Põletiku tagajärjel voolus rohkeneb, võib muutuda halvalõhnaliseks, rohekaks, vahutavaks või tükiliseks. Põletikuline voolus võib põhjustada ka suguelundite sügelust ja valulikkust ning valulikku urineerimist. Kui midagi taolist enda juures märkad, on küll põhjust võimalikult kiiresti arstilt abi küsida. Vt. ka: Sugulisel teel levivad haigused.

Et me kõik oleme pisut erinevad, on ka vooluse hulk erinev. Mõne jaoks on normaalne, kui kogu tsükli jooksul on tupe sissekäik pisut niiske ja voolus määrib pesu. Teisel jälle esineb "niiske periood" vaid vahetult ovulatsiooni ajal.

Kuigi rohkem või vähem voolust on täiesti normaalne, võib see vahel küllalt tülikas tunduda.
Et säästa pesu, võib kasutada kas igapäevaselt või siis "märjematel päevadel" spetsiaalseid õhukesi pesukaitseid. Tampoonide kasutamist menstruatsioonide vahelisel ajal ei saa küll õigeks pidada. Pikaks ajaks tuppe jäänud tampoon on väga soodne pind bakterite vohamiseks, samuti võib see tupevoolust endasse imedes tuppe liigselt kuivatada ja ärritada.

Kuna voolus väikeste hulkadena pidevalt eritub ja välistele suguelunditele kleepub, on mõistlik puhtama ja mugavama enesetunde huvides alakeha vähemalt üks kord päevas voolava veega pesta. Seebi kasutamine on enesetunde küsimus, see võib aga suguelundeid ärritada. Parem on kasutada spetsiaalseid intiimpesuks ettenähtud vedelseepe. Kui vooluse lõhn või hulk tundub ebamugav, võib tekkida kiusatus tuppe ka seestpoolt pesta. See annab soovitule hoopis vastupidise tulemuse ja häirib tupe normaalset tasakaalu.

Tupp muutub niiskeks ka seksuaalse erutuse korral: suurte häbememokkade all asuvad nn. Bartholini näärmed, mis erutuse tekkimisel eritavad hallikat sekreeti ja niisutavad tupeesikut, muutes sellega suguti tuppeviimise vahekorra ajal libedamaks.

Ka rasestumisvastaste pillide kasutamine võib suurendada tupevooluse hulka. Pillides sisalduv hormoon östrogeen mõjutab näärmeid selliselt, et eritise hulk tõuseb.

Raseduse ajal tõuseb erituvate hormoonide hulk tunduvalt ja seetõttu rohkeneb ka vooluse hulk.
Tupevooluse hulk võib muutuda elu jooksul, sõltudes rasedustest ja üldisest tervisest.

Umbes 50-aastaselt, kui munasarjad järjest vähem hormoone toodavad, muutub ka tupp järjest kuivemaks.

TAGASI ALGUSESSE

Kehapilt
Sinu kehaga toimuvad muutused on küllalt kiired ja sellega harjumine on üksjagu keeruline. Murdeea lähenedes tajutakse tihti vaistlikult, et toimetulek lähenevas tunnetekeerises sõltub sellest, milline hoiak on inimesel iseenese suhtes. Mida tähendab tunda end naisena? Kui sulle on uus osa meeldiv, möödub murdeiga normaalsete tõusude ja mõõnadega. Mida tervem ja turvalisem on seksuaalne areng, seda iseseisvam sa oled. Mida ebameeldivam on uus, seda muutlikum ja vastuvõtlikum oled välistele "halbadele" mõjutustele.

Ära karda ennast tundma õppida! Inimesed on sageli üsna kummalised - ka sinu vanemad võivad näiteks olla kasvatatud nii, et oma keha tundmaõppimine, välja arvatud avalikult sündsaks kuulutatud kehaosad (nägu, hambad, juuksed, küünealused), on ebasobiv tegevus.

Teisest küljest, see kehakultus, mida iga päev filmidest ja ajakirjadest tulvab, ja mis ehk erineb oluliselt sellest, kuidas sind kasvatatud on, mis aga samas üsna ahvatlev võib tunduda, tekitab kindlasti segadust ja ebakindlust. Püüa meeles pidada, et igasusune naha-, juukse- ja silmavärv, rindade kuju ja suurus ja erinavad kehavormid on omamoodi ilusad, ehk "ilu on vaataja silmades!" Ideaalset ei ole ju olemas! Selle asemel, et vaevata end püüdega olla võimalikult ideaalilähedane, oleks sul ehk mõistlik võtta rohkem aega selleks, et oma kehaga "sõbraks saada", õppida seda tundma ja aru saama, kuidas ta töötab ja millest ta sulle märku tahab anda. Vaid piisavalt endagaoleku aega, turvalist ruumi ja peeglit on sul selleks vaja!

TAGASI ALGUSESSE

Menstruatsioon
Naise kehale on loodus pannud suure ülesande ja võimaluse - viljastuda, kanda ja sünnitada järglasi. Selle ülesande teenistuses on terve elundite süsteem, mis juba vastsündinud tüdrukul on  olemas ning mis murdeeas tööle hakkab. Kuigi toimuma hakkav võib esialgu üsnagi harjumatu olla, on see siiski normaalne keha funktsioneerimine, tahab vaid pisut aega sisseelamiseks. Kindlasti on siin abi teadmistest, kuidas viljakussüsteem töötab.

Niisiis, kuskilt tuleb alustada

Munarakud valmivad munasarjades e. ovaariumides, mis asuvad alakõhus, emaka külge kinnitunult. Väike tüdruk sünnib umbes 200 000 munaraku algmega kummaski munasarjas. Murdeea algul, enamasti vanuses 10-13 aastat valmivad suguhormoonide toimel esimesed folliikulid. Folliikulite küpsemist põhjustab ajuripatsis toodetud hormoon: FSH ehk foliikuleid stimuleeriv hormoon. FSH kandub verega folliikuliteni, kus ta põhjustab folliikuli ja selles sisalduva munaraku küpsemise ja kasvamise. Igas folliikulis on munarakk, mida ümbritseb vedelik, küpsedes see paisub ja nihkub munasarja pinnale. Munaraku suurus on umbes 1/5 mm. Naise elu jooksul valmib ligi 400 viljastumisvõimelist munarakku.
Kord kuus, enamasti 14 päeva enne uut menstruatsiooni, küpseb üks munarakk lõplikult. Seda põhjustab folliikulis toodetav hormoon östrogeen. Munarakku ümbritsev kile lõhkeb ja munarakk paisatakse munasarjast välja. Seda nimetatakse munairdeks e. ovulatsiooniks. Munarakku ootab munajuha, mis munaraku oma narmastega kinni haarab ja emaka poole toimetab.

Sellest hetkest, kui küps munarakk munasarjast välja visatakse, on ta 24-48 tunni jooksul viljastumisvõimeline ja loodab kogu hingest teel emaka poole kohtuda seemneraku e. spermatosoidiga, et viljastatud saada. Raseduse korral toodavad munasarjad kollaskehahormooni ehk progesterooni, et takistada uute munarakkude küpsemist. Kui loodetud kohtumist ei toimu, hukkub munarakk ja laguneb veel enne emakasse jõudmist.

Tühi folliikul, kust munarakk lahkus, muutub nn.kollakehaks, mis toodab naissuguhormooni progesterooni. See takistab mõneks ajaks uute munarakkude eraldumist. Progesterooni tootmine kollakehas väheneb jällegi 2 nädala jooksul ja munasarjas algab uus tsükkel uue munaraku küpsemisega, seda muidugi juhul, kui munarakk viljastumata jäi.

Emakas on turvaline paik viljastunud munarakule. Emaka limaskest valmistab ajal, kui munasarjas munarakk küpseb, end ette selle vastuvõtuks, muutudes kohevaks, veresoonterikkaks ja toitvaks. Kui viljastumist ei ole toimunud, annab progesteroonihulga vähenemine emakale märku, et jõupingutus on olnud asjatu. Tarbetuks muutunud limaskest eritub emakast koos verega. Seda eritist nimetataksegi menstruatsioonivereks ja toimuvat menstruatsiooniks. Nimesid on talle antud teisigi: mens, pahad päevad, kuupuhastus, külalised, pioneerid jne. Menstruatsioon kestab ~3-6 päeva, siis alustab emakas uue limaskesta kasvatamist. Ja kogu tsükkel hakkab uuesti otsast peale.

Menstruatsioonid algavad murdeeas ja kestavad neljakümnendate eluaastate lõpuni või viiekümnendate alguseni. Aega, mil menstruatsioonid lakkavad, nimetatakse menopausiks.
Menstruatsioonitsükkel on periood alates eelneva menstruatsiooni esimesest päevast kuni järgmise menstruatsiooni esimese päevani. Keskmiselt on menstruatsioonitsükli pikkus 28 päeva, kuid ka 21- 35- päevane tsükkel on normaalne. Samuti on normaalne tsükli kõikumine nädala ulatuses. Peale esimest menstruatsiooni ei pruugi korrapära tekkida umbes aasta- pooleteise jooksul, mõnedel naistel aga võib tsükkel ebaregulaarseks jäädagi.

Esimest menstruatsiooni sinu elus nimetatakse ladinakeelse terminiga menarheks. See on tähtis sündmus su elus, märk sellest, et su keha on saanud suguküpseks. Keha küll, ent vaimu järgijõudmine kehale võtab veel mõned aastad aega. Paljud tüdrukud tunnistavad, et esimene menstruatsioon on neile täiskasvanuks saamise signaaliks. Sellega algab ka vastutus, sest nüüd suguelu alustades võid jääda rasedaks.

Kuidas menstruatsiooni ajal toimida?
Menstruatsiooniveri on tumepunane, iseloomuliku lõhnaga ega hüübi. Ta võib sisaldada suuremaid tükke, mis on limaskesta osad. Tavaliselt on menstruatsiooni esimesed päevad vererohked, verd eritub ka öösel. Kokku eritub ühe menstruatsiooni jooksul alla poole klaasi verd. Selleks, et erituv veri pesu ei määriks, võib kasutada abivahendeid, hügieenisidemeid ja/või tampoone, millesse koguneb menstruatsiooniveri. Sidemed on tehtud hästiimavast materjalist. Vastavalt erituva vere hulgale on võimalik kasutada õhemaid ja paksemaid, lühemaid ja pikemaid (öised) sidemeid. Side kinnitub liimiriba abil aluspükstele, ka tiivakesed on parema kaitse huvides. Kuna erituva vere hulk päevade jooksul on erinev, võib muretseda endale erineva suurusega sidemeid. Esimestel päevadel peab tõenäoliselt sidet vahetama 3-5 tunni järel, edaspidi harvem.

Tampoon on tihe vatirullike, millel on küljes peenike nöör (tampooni tupest eemaldamiseks). Mõnedel tampoonidel on ümber papptorudest kapsel, mis kergendab paigaldamist. Algaja tampoonikasutaja võiks kasutada väiksemaid (mini) tampoone, neid on lihtsam paigaldada. Tampooni paigaldamiseks tuleb esmalt üles leida tupeava. Võta peegel ja vaata! Kui sa veel suguelu elanud pole, piirab tupeavaust neitsinahk e. hüümen, mis on elastne limaskestavolt. Neitsinahk tampooni kasutamist ei takista, kuna selle ava on piisavalt suur ka paisunud tampooni eemaldamiseks. Kilest vabastatud tampoon tuleb sõrmega (käed puhtaks!) küllalt sügavale tuppe lükata, õigesti paika saanud tampooni pole tunda (kui tunned, pole tampoon piisavalt sügavale saanud). Vahetama pead seda nagu sidetki, vastavalt vereerituse tugevusele, 3-4 tunni järel.

Sidemeid ja tampoone ei tohi visata tualettpotti, kuna need võivad äravoolutorud ummistada. Õigem on kasutatud sidemed ja tampoonid paberisse või salvrätikusse pakkida ja prügikasti visata.

Kuidas aru saada, et esimene menstruatsioon on tulemas? 
Umbes aasta enne esimest menstruatsiooni hakkab tupest erituma valgevoolust (see on normaalne, tuppe kaitsev eritis). Mõned päevad enne menstruatsiooni võid sa end pisut halvasti tunda: valu alakõhus, peavalu, pingetunne rindades.

Kuidas ennast esimeseks menstruatsiooniks ette valmistada?
Kuna erituva vere hulk esimeste päevade ajal on vähene, ei maksa katastroofi karta. Et olla valmis võimalikuks üllatuseks, kanna üht sidet endaga kaasas. Mõistagi ei ole sul vaja häbeneda, kui on vaja sidet laenata - mõnel sõbrannal, kooliarstil, õpetajal kindlasti on. Hoolimata ettevalmistustest võib esimene menstruatsioon tulla ikkagi ootamatult. Sulle võib tunduda, et  ta  tuli liiga vara (kellelgi pole veel menstruatsioonid alanud) või liiga hilja (kõikidel on juba menstruatsioon alanud). Pea meeles, et see, millal menstruatsioonid algavad, on suures osas pärilik ja individuaalne. Enamasti algavad menstruatsioonid siiski 11 ja 14 eluaasta vahel. Kui 14.eluaastaks on hakanud arenema rinnad ja tekkinud on karvakasv, pole mõtet muretseda, sest tõenäoliselt algab peatselt ka menstruatsioon. Kui menstruatsioon pole alanud 16. eluaastaks peaks igaks juhuks arstilt nõu küsima, ja vajadusel uuringuid tegema.

Kust ja milliseid sidemeid/tampoone osta?
Apteekides ja poodides on sidemeid ja tampoone saada suures valikus. Millised just sulle kõige paremini sobivad, tuleb proovides välja selgitada. Kuula ka mõne kogenud inimese (ema, õde) nõu, häbenemiseks pole põhjust. Kõik naised ostavad ja kasutavad neid ju regulaarselt.
 
Kui sageli tuleks end menstruatsiooni ajal pesta?
Kuna õhu ja mikroobidega kokkupuutel hakkab veri lagunema ja tekitab ebameeldivat lõhna, on menstruatsiooniaegne pesemine väga oluline. Tee seda võimalusel iga kord sidet vahetades, kindlasti aga hommikul ja õhtul voolava veega eest taha suunas.

Kas menstruatsioon on valus ?
Esimestel päevadel võid tunda tuima valu alakõhus. See ei ole haiguslik, vaid põhjustatud emakalihase kokkutõmmetest, et verd emakast eemaldada. Vaata ka: Menstruatsioonivalud

Kas menstruatsiooni ajal võib ujuda, sportida?
Üldiselt menstruatsioon sportimist ei takista. Kui sa end siiski halvasti tunned, pea nõu treeneri või õpetajaga. Enne kui alustad aktiivsemat liigutamist (trenn, tantsimine), oleks hea sidet vahetada, sest siis võib vereeritus olla tugevam. Kui kasutad tampooni, võid ka ujumas ja saunas käia.

Kas päevade ajal võib vahekorras olla?
Siin on ikkagi määrav enesetunne ja soov vahekorraks.

Mis on menstruatsioonikalender ja kuidas seda pidada?
Igal kuul oleks mõistlik enda jaoks väiksesse kalendrisse üles märkida menstruatsiooni toimumise päevad, sest selle järgi saad teada oma tsükli umbkaudse pikkuse ja oletatava järgmise menstruatsiooniaja (et näiteks võimalikke ebamugavusi arvestades planeerida sidemete ostmist, reisile minekut). Menstruatsioonikalendri järgi saad arvestada ovulatsiooni oletatavat aega, kui soovid rasestuda. Ka naistearsti külastades võib seda vaja minna.

Mis võib mõjutada väljakujunenud menstruatsioonitsüklit?
Sellele võivad mõjuda üsna mitmed asjaolud. Kui oled päevade ajal haige, võib erituva vere hulk olla tavalisest väiksem, päevad kesta lühemat aega või hilineda. Kui võtad kaalus kiiresti alla, võib menstruatsioon ära jääda . Menstruatsioonide esinemisel loetakse kriitiliseks kehakaaluks ~48 kg. Menstruatsioon võib hilineda tugevate emotsionaalsete üleelamiste (mure, eksamid, kolimine), või raske füüsilise pingutuse korral.

Kuidas naised vanasti hakkama said?
Olles praegu küllalt hästi varustatud menstruatsioonitarvikutega, on üsna raske ette kujutada, kuidas naised vanasti oma igakuiste muredega hakkama said.

Loodusrahvad on olnud küllalt leidlikud igasuguste looduslike materjalide ärakasutamisel ja teadmised anti edasi põlvest põlve. Vanasti austati ja pühitseti tüdruku esimest menstruatsiooni, see oli tähtis märk tema suguküpseks saamisest. Mõnedes kultuurides on peetud menstrueerivat naist mittetäisväärtuslikuks, teda peeti räpaseks suleti kinnisesse ruumi, ta ei tohtinud süüa teha ega kirikus käia. Ka suguelu oli päevade ajal keelatud. Et aluspükse ei kantud, lasti voolusel mööda jalgu alla voolata ja kasutati pühkimiseks heina või lund. Tõenäoliselt oli mens talunaisele siiski suhteliselt harv probleem, sest rasedusi ja nende katkemisi oli palju ja lapsi imetati samuti mitmeid aastaid, samuti katkestasid sõjad ja pikad näljahädad normaalse tsükli. Alles 20. sajandi algul hakati koos aluspükste levikuga kasutama ka vanu riidelappe, mida pesti ja kasutati korduvalt, taludes ei võetud seda uuendust aga pikka aega vastu, peeti ebahügieeniliseks ja vaba tuulutust segavaks. Suur samm naiste elu kergendamiseks tehti 1920.aastal, kus valmistati esimesed sidemed ja 30-ndal ka tampoonid, mida pidevalt ka uuendatud on, muutes neid õhemateks ja mugavamateks. Nõukogude aegki oli parajaks proovikiviks, sest üleüldise puuduse juures ei tuntud ka sidemeid ja tampoone ning tavalist vattigi oli keeruline hankida.
Vt. ka:

TAGASI ALGUSESSE