Eesti Seksuaaltervise Liidu teistkordselt läbiviidud baaskoolituse ”Seksuaalkasvatuse alused” lõpetamisel said tunnistuse 20 koolituse läbinut üle kogu Eesti. Idee just sellise baaskoolituse korraldamiseks, tärkas juba mitmeid aastaid tagasi. Esimene „seksuaalkasvatuse alused“ koolitus toimus 2010 aasta kevadel.
Briti teadlane uuris Eesti inimeste seksuaalkäitumist
29.02.2008
Eesti Päevaleht 8.04.2005 Mari Rebane
Eestis arvestavad naised sellega, kas suudavad lapse üksi üles kasvatada. Lapse sünnitamist kaaludes mõtlevad nii eesti kui ka vene naised lapse kasvatamise maksumusele pikas perspektiivis. Last ei taheta saada enne, kui ollakse kindel, et suudetakse talle tagada korralik haridus ja hea elukvaliteet, kusjuures mehe toetusega naised ei arvesta. Nii selgub Suurbritannia Southamptoni ülikooli sotsiaalteadlase Gail Granti reproduktiivtervise uuringust. Eestis korraldatud uuringu ajal intervjueeris teadlane nn fookusgruppidesse koondunud vabatahtlikke – nii eesti kui ka vene rahvusest mehi ja naisi vanuses 18–60 eluaastat. Kokku rääkis Grant 14 grupiga, igaühes keskmiselt viis liiget.
“Mind üllatas, kui meelsasti oldi valmis neil teemadel vestlema, stereotüüp eestlasest kui kinnisest inimesest ei pea absoluutselt paika,” nendib nädala eest Eesti, Soome ja Norra spetsialistidele oma uuringu tulemusi tutvustanud teadlane.
Lapsi peavad Eestis ühtviisi tähtsaks nii mehed kui naised, ning ideaalis on pered palju suuremad kui tegelikult.
Rasestumisvastased vahendid
Rasedusvastastest vahenditest ollekse siinmail hästi teadlikud, vanusest ja rahvusest sõltumata. Mida kasutatakse, on iseasi – vanemad naised mainivad enim nn naturaalseid meetodeid ehk kalendri jälgimist ja katkestatud suguühet, nooremate hulgas on enam levinud beebipillide ja kondoomide kasutamine. Juba lapse saanud eelistavad spiraali.
“Minu jaoks oli üllatav see, et 25–35-aastased vene naised mainivad rasedusvastase vahendina samuti bioloogilist meetodit, samas kui eesti naised eelistavad beebipille ja kondoomi,” ütleb Grant. Fookusgruppide vestlustest tuleb välja, et vene naistele ei meeldi pillide ja kondoomi kasutamine.
Rasedusvastaste vahendite kättesaadavust peavad kõik heaks, kuigi kondoomide soetamine võib noorele inimesele maakohas probleeme tekitada. “Kuidas ta läheb sõbra emalt poes kondoomipakki küsima, teades, kuhu see info kõik jõuda võib?” toob Gail Grant näite.
Uurimusest selgub, et vanemad inimesed kuulevad infot rasedusvastaste vahendite kohta peamiselt sõpradelt, noored koolist, nõustamiskeskusest ja meediast ning mehed partneritelt. “Naine käib arsti juures ära, tuleb koju ja jagab siis infot mehega,” nimetab Grant. Viimane infoallikas on vanemad. “Nad tahavad, aga ei oska aidata. Oleks vaja infomaterjali vanematele,” selgitab teadlane.
Kui riik otsustab seksuaaltervislikku käitumisse sekkuda, peaks teadlase hinnangul tegelema nimelt noorte, alla 16-aastastega, sest just nemad on tulevased lapsevanemad. Heaks näiteks ses valdkonnas on noorte nõustamiskeskused, mis on väga hinnatud.
Naisi hoiab hormoonpreparaatidest eemal hirm nende mõju ees, kondoomi puhul kurdavad ebamugavust nii mehed kui naised. Emakasisest spiraali usutakse sobivat ainult sünnitanud naistele, nii spiraali kui bioloogiliste meetodite puhul kardetakse aga nende usaldatavust.
Rasedusvastaste vahendite kasutamine võib sõltuda ka situatsioonist. Takistuseks võib saada alkoholi tarvitamine, kartus vahendite kasutamisest partneriga rääkida või neid osta. Vahenditest hoidutakse ka religioossetel põhjuselt ning seepärast, et neid peetakse justkui romantilise õhkkonna rikkujaiks. Või siis pole lihtsalt ühtki sobivat meetodit leitud. “Eesti tavainimeste teadlikkus neil teemadel on üllatav, tervishoiu kitsaskohti ning nende lahendusi osatakse täpselt kirjeldada,” nendib Gail Grant. Sestap tuleks teadlase hinnangul valitsusel tervishoiupoliitika väljatöötamisel palju enam rahvaga suhelda.
Üllatas Eesti inimeste teadlikkus Helle Karro, TÜ naistekliiniku juhataja
Gail Granti uurimistulemused vastasid suures osas minu kujutlusele Eesti olukorrast ja leian, et need on väga huvitavad ja olulised.
Positiivselt üllatab, et Eesti inimesed on väga teadlikud nii kontratseptsiooni kui ka laiemalt reproduktiivtervise küsimustes.
Kahjuks leidub ka neid, kelle seas ikka veel levivad vanad müüdid ja hirmud rasestumisvastaste vahendite kohta. Ilmselt on see üks põhjusi, miks Eestis on ikka veel nii palju kordusaborte.
Mind rõõmustas väga see, et noorte nõustamise keskusi hinnati ning peeti kliendisõbralikeks.
2004. aastal viisime läbi reproduktiivkäitumise küsitlusuuringu 16-45 aastaste naiste hulgas. Loodan, et peagi on võimalik tutvustada ka selle uuringu tulemusi.
IPPF
Eesti Haigekassa
Sotsiaalministeerium
Haridus- ja Teadusministeerium
Justiitsministeerium
Välisministeerium
Põhjamaade Ministrite Nõukogu
Hasartmängumaksu Nõukogu
Tervise Arengu Instituut
OneCondoms
Avatud Eesti Fond
Testikodus.ee
Swedbank
RFSU
Väestöliitto
Heategu.ee
EMSL
Bayer OÜ
GlaxoSmithKline
Merck Sharp Dohme OÜ
