Seksuaalsus
04.06.2007
Elu pärast teismeliseiga
Eneserahuldamine
Kas ma olen normaalne?
Armastus: kuidas ma selle ära tunnen?
Oma seksuaalsuse mõistmine
Seksuaalsusest rääkimine
Poiss- või tüdruksõbraga seksist rääkimine
Vanematega seksist rääkimine
Arsti või nõustajaga seksist rääkimine
Seksuaaltervise Kliinik
Elu pärast teismeliseiga
Kahjuks ei ole olemas sellist maagilist nuppu, millele vajutamine muudaks inimese korrapealt täiskasvanuks. Ei ole võimalik lihtsalt ühel hommikul üles ärgata ja avastada, et sa oled nüüd täiskasvanu, kellel on olemas vastused kõikidele küsimustele. Samuti ei lõpe muutused su elus kohe, kui 18-aastaseks saad. Kõik toimub järk-järgult ja iga päev õpid sa midagi uut.
Et kasvada, pead sa olema avatud muutustele. Teismelisena koged sa pidevalt uusi asju. See on huvitav aeg, kuid sul tuleb vastu võtta ka palju raskeid otsuseid. See, kuidas sa neisse valikutesse praegu suhtud, mängib olulist rolli selles, milline inimene sa hiljem oled.
Näiteks õppeained, mida otsustad õppida keskkoolis, võivad hiljem mõjutada sinu otsuseid elukutse valikul. On tõsi, et see kõik võib olla väga stressirohke. Pea meeles, et keegi ei ootagi, et sa alati ainult õigeid otsuseid teeksid. Kõik otsustavad vahel valesti. Nii on see olnud enne sind ja nii saab see olema ka pärast sind. Oluline on meeles pidada, et muutused on positiivsed ja nii head kui halvad kogemused on selleks, et neist midagi õppida. Kui sa seda mõistad, oled elus õigel teel!
Tagasi algusesse
Eneserahuldamine
Võib-olla taipasid juba siis, kui olid alles väga väike, kui mõnus on oma keha puudutada.
Autoerootilised on need seksuaaltegevused, mille jaoks ei vajata partneri olemasolu (näiteks pikaajaline vannis mõnulemine, tuule ja päikese nautimine oma nahal jne). Kui eesmärgiks on seejuures seksuaalse erutuse ja orgasmi saavutamine, siis räägitakse eneserahuldamisest. Suur osa mehi ja naisi saab oma seksuaalsusest teadlikuks just eneserahuldamise kaudu. Eneserahuldamine on üha sagedamini ka paari seksuaalsuhte osa. Paljudel inimestel on eneserahuldamine seotud unistuste ja fantaasiatega – nähtud erootilised stseenid, armastatud partner, alasti keha vms.
Eneserahuldamine on kas peenise või kõdisti ehk kliitori, häbeme või tupe puudutamine viisil, mis pakub seksuaalset naudingut. Su pea on täis erutavaid mõtteid ja kui sa jätkad piisavalt kaua, saad sa tõenäoliselt orgasmi. Orgasm ehk rahuldus on seksuaalse erutuse kõrgpunkt. Orgasmini jõutakse siis, kui puudutused, seksuaalvahekord, fantaasiad või eneserahuldamine on erogeenseid piirkondi ja suguelundeid stimuleerinud nii kaua, et mõnutunne lõpeb meeldiva lõõgastusega. Füsioloogilises mõttes kestab orgasm mõne sekundi ja sellel ajal tõmbuvad naise tupe lihased rütmiliselt kokku. Mehe orgasmi ajal toimub tahtele allumatute lihaste kokkutõmme, millega kaasneb praktiliselt alati seemnepurse. Iga inimene kogeb ja kirjeldab orgasmi erinevalt. Enamasti tuntakse orgasmi ajal naudingu ja rahulduse tunnet. Alati ei saa seksuaalvahekorras mõlemad partnerid või üks partneritest orgasmi või tajuvad partnerid seksuaalvahekorras orgasmi erineval ajal, kuid seksuaalvahekord võib sellest hoolimata olla rahuldust pakkuv ja meeldiv.
Eneserahuldamine on suurepärane viis endale seksuaalset naudingut pakkuda, oma keha tundma õppida, et teada saada, millised puudutused sulle meeldivad või lihtsalt võimalus vabaneda seksuaalenergiast. See on ühtlasi täiesti ohutu ning võib sulle pakkuda suurt naudingut ilma riskita jääda rasedaks või nakatuda mõnda sugulisel teel levivasse haigusesse.
Eneserahuldamine (masturbatsioon, onanism) on pikka aega olnud tabuteema. Kuna see on seksuaaltegevus, mille eesmärgiks ei ole rasestumine ja järglaste saamine, siis on seda peetud mittevajalikuks ja isegi kahjulikuks. On arvatud, et eneserahuldamine kulutab ilmaasjata energiat ja seemnerakke, mis on tervisele kahjulik. Kuna minevikus ei arvatud naistel olevat seksuaalseid ihasid, ei olnud eriti naiste puhul eneserahuldamine pikka aega lubatav. Tänapäeval leitakse, et enda suguelundite puudutamine on täiesti normaalne ning et eneserahuldamine on hea ja täiesti turvaline moodus oma keha seksuaalsete reaktsioonide tundmaõppimiseks ning et sellel on ka iseseisev naudinguline väärtus. Noorele võib eneserahuldamise kogemus anda tunde, et tema seksuaalsus kuulub vaid talle.
Tänapäeval ei pea enamik inimesi eneserahuldamist vääraks, kuid enamasti eeldatakse, et sellega tegeletakse teiste silma alt väljas. Mõnes religioonis võidakse eneserahuldamist pidada ebamoraalseks või patuks, samuti võivad mõned lapsevanemad sellele viltu vaadata. Eneserahuldamine on suurepärane väljapääs su seksuaalenergiale, kuid kas sa seda ka teed, sõltub juba sinust endast. See on sinu vaba valik. Kui eneserahuldamine on sinu meelest hea ja sa tahad ennast rahuldada, tee seda. Vali lihtsalt koht, kus oled täiesti üksinda ja aeg, millal sulle peale ei satutaks ning tunne mõnu. Sinuga on kõik korras ka siis, kui sa ei taha ennast rahuldada või sa tunned, et see on vale. Kõik inimesed on erinevad ja igaüks peab ise otsustama, kuidas ta eneserahuldamisse suhtub. Tea, et eneserahuldamine on VÄGA tavaline ja see ei mõju sulle kuidagi halvasti.
Poisid rahuldavad end reeglina oma peenist silitades ja hõõrudes, tüdrukud hõõruvad tavaliselt oma kliitori ümbrust või vajutavad seda näppude või mõne esemega. Mõnu võib suurendada fantaseerimine seksist või millestki, mis sind erutab. Seksuaalfantaasiad on täiesti normaalsed ja muudavad eneserahuldamise veelgi nauditavamaks.
Viis, kuidas sa ennast rahuldad, oleneb sellest, mis sulle õige tundub. Eneserahuldamisel ei ole võimalik midagi „valesti“ teha. Tõenäoliselt avastad sa, et sa muutud iga korraga osavamaks. Eneserahuldamisega ei ole võimalik liiga palju tegeleda, kuid kui sa väga palju hõõrud, võivad su suguelundid hellaks muutuda. Kindel on see, et sa ei jää eneserahuldamise tagajärjel pimedaks, su peopesadesse ei kasva karvad, su käed ei kuku otsast ära ja ei ole võimalik, et mehel lihtsalt sperma otsa saaks. See ei tee halba ka su hilisemale seksuaalelule. Tegelikult võib praegu oma keha tundma õppimine aidata sul end kindlamini tunda, kui otsustad, et oled seksiks valmis.
Võib tunduda, et eneserahuldamine on rohkem poiste teema, kuid tegelikult ei tegele sellega mitte ainult poisid ja ei ole midagi imelikku selles, kui oled tüdruk, kes eneserahuldamist naudib. Miljonid naised rahuldavad ennast ise. Lisaks sellele, et see on erakordset naudingut pakkuv, ei pruugi mõned naised orgasmi saada sama kergesti kui mehed ning eneserahuldamine on hea viis orgasmini jõudmist „harjutada“. Tänu oma keha tundmisele ja teadmisele, mis sulle kui tüdrukule meeldib, võib seks naisele ja tema partnerile tulevikus rohkem pakkuda. Kas tegeleda eneserahuldamisega või mitte on aga ikkagi sinu enda valik. Kui tahad, siis tee seda, kui ei taha, siis ära tee.
Vaata sellele niimoodi – ei ole vahet, kas sa elad seksuaalelu või mitte, eneserahuldamine aitab sul oma keha avastada. See annab sulle võimaluse teada saada, mis sind erutab, mis sulle meeldib ja kust su keha on eriti tundlik. Kui sa oma keha hästi tunned, saad sa hiljem oma partnerile öelda või näidata, mis sulle kõige suuremat naudingut pakub.
Tagasi algusesse
Kas ma olen normaalne?
Kas mind huvitab liialt seks? Kas ma ei ole seksist piisavalt huvitatud? Kas mu fantaasiad on ebaharilikud? Kas mu peenis on piisavalt pikk? Kas mu kliitor on õiges kohas? On lõputult küsimusi, mida tahaksid oma seksuaalsuse kohta küsida, kuid enamik neist taanduvad lõpuks ainult ühele küsimusele: kas ma olen seksuaalselt normaalne?
Vastus on järgmine: kõik me oleme erinevad ja erinev olemine ongi normaalne. Tegelikult ei ole seksi ja seksuaalsusega seoses midagi, mis oleks „normaalne“. Nii nagu teismelised kasvavad eri pikkuseks, kasvavad nad ka inimesteks, kellel on ainulaadne seksuaalsus. On normaalne, kui oled seksist väga huvitatud ja on normaalne, kui oled sellest ainult mõõdukalt huvitatud. On normaalne, kui tahad pidevalt uusi ja erinevaid asju proovida ja on normaalne, kui oled rahul vana ja läbiproovituga. On normaalne, kui sul on väga romantilised fantaasiad ja on normaalne, kui need on väga seksuaalsed. Parim nõuanne, mida võime sulle anda on järgmine: ürita oma seksuaalsust lihtsalt nautida. Ära ürita seda hinnata ja ära võrdle seda teiste inimeste seksuaalsusega või sellega, mida sa arvad, et sa „peaks“ tundma.
Loomulikult võid teatud situatsioonides vajada nõustamist või meditsiinilist abi. Kui teismeliseiga on juba peaaegu läbi ning poisil ei ole ikka veel häälemurre toimunud või tüdrukul menstruatsioon alanud, võib põhjuseks olla mõni hormoonidega seotud terviseprobleem. Sellisel juhul peaksid tõenäoliselt minema arsti juurde. Nii näiteks peaksid tütarlapsed külastama naistearsti, kui menstruatsioon pole alanud 16. eluaastaks või algab enne 8. eluaastat, rindade areng pole alanud 13. eluaastaks või algab enne 8. eluaastat, esineb igakuine alakõhuvalu ilma menstruatsioonita või menstruatsioon puudub 3–6 kuud ilma selge põhjuseta. Noormehed peaksid aga külastama meestearsti või uroloogi, kui 7aastaselt ei ole lahenenud võimalik eesnaha kitsenemine, märgatakse munandite ebaloomulikku suurenemist, tihenemist või muud ebamugavustunnet munandite piirkonnas, munandikotis on vaid üks munand, munandid on saanud kahjustada tugeva põrutuse tagajärjel või 14. eluaastaks ei ole tekkinud murdeeale omaseid kehalisi muutusi.
Mõne muu häda korral võib ka nõustamise abil leida põhjusi võimalikele seksuaalprobleemidele.
Siiski võib peaaegu alati öelda, et see, mida sa tunned on täiesti normaalne. Avasta ja naudi!
Tagasi algusesse
Armastus: kuidas ma selle ära tunnen?
Kuidas ma tean, et olen kellessegi armunud? Kuidas ma tean, kas tema ongi see inimene, kellega tahan seksuaalvahekorda astuda?
Sellele küsimusele ei ole lihtsat vastust, mis ütleks sulle, millal sa oled armunud või millal sa oled valmis kellegagi seksima.
Vastuste otsimiseks pead vaatama endasse. Mõtle, mida sa selle inimese vastu tunned. Kas sa usaldad teda? Kas sulle meeldib temaga koos olla? Kas sa tahad temaga seksuaalselt lähedaseks saada? Kas sul oleks mugav tema ees alasti olla?
Hea suhe
Hea uudis on see, et hea suhe võib sinu jaoks muuta kogu sind ümbritseva maailma.
Heas suhtes saad sa olla korraga nii sina ise kui partner.
Halb suhe
Halb suhe on selline, kus sulle tundub, et sa ei saa olla sina ise või selline, kus sind sunnitakse tegema asju, mida tehes ei tunne sa ennast hästi või asju, mida sa tavaliselt ei teeks.
Et mõista, millal sa oled halvas suhtes, pead sa teadma, kes sa oled, mida sa tahad ja millal sa ennast hästi tunned.
Kellegi armastamine tähendab tema isiksuse tundmist koos tema heade ja mitte nii heade külgedega. See tähendab tema väärtushinnangute, valikute ja tunnetega arvestamist (ja tihti ka nende jagamist). Armastus tähendab ka aja ja ruumiga arvestamist ja teadmist, et su partner on tunnetes sinuga isegi siis, kui ta ei ole füüsiliselt su kõrval. Sa võid otsustada, kas ja millal astuda oma armastatud inimesega seksuaalvahekorda või mitte. Pea meeles, et oma tunnete näitamiseks on palju erinevaid viise ja seks on vaid üks neist. Vahekorrast loobumine ei tähenda, et te teineteist ei armasta, see tähendab vaid seda, et olete leidnud mõne muu tee oma tunnete näitamiseks.
Tagasi algusesse
Oma seksuaalsuse mõistmine
Seks võib olla üsna segadust tekitav. Võib-olla on sulle öeldud, et seks on püha akt kahe abielus inimese vahel, kes teineteist väga armastavad. Siis lülitad sa aga sisse televiisori ja näed hoopis midagi muud – inimesed otsivad juhuseksi või seksi inimesega, kes neile midagi ei tähenda, seksi kasutatakse kellelegi kätte maksmiseks, kellegi üle kontrolli saavutamiseks või hoopis selleks, et reklaamida ükskõik mida, alustades karastusjookidest ja lõpetades tolmuimejatega.
Seksiga käib kaasas palju mittevajalikku infot. Kuigi su vanemad ja sõbrad võib-olla juba on sinuga seksist rääkinud, võib sul ikkagi mõningaid küsimusi tekkida. Olgem ausad, mõned neist küsimustest võivad olla üsna piinlikud.
“Märjad unenäod”.
Umbes aasta pärast peenise kasvu algust, tavaliselt 12. ja 15. eluaasta vahel, hakkavad munandid tootma seemnerakke ning poisid kogevad esimest korda ejakulatsiooni ehk seemnepurset. Kui seemnepurse toimub öösel magamise ajal, nimetatakse seda öiseks seemnepurskeks e pollutsiooniks e „märjaks unenäoks”. Öised erektsioonid ja seemnepursked tekivad spontaanselt ja nende tekkimine on normaalse arengu tunnuseks. Iseeneslikke erektsioone võib poistel tekkida ka imiku- ja väikelapseeas. Erektsioonid esinevad mehel juba looteeast alates. Murdeeas hormoonide toimel tekkivad spontaansed erektsioonid võivad tekitada tunde, et erektsioon tekib alati just siis, kui ei ole sobiv aeg. Erektsioon võib tekkida hirmu, temperatuuri muutuse, valju hääle jms toimel. Oluline on erektsioonide tekkest poistega rääkida, see aitab kohmetust tekitavatest olukordadest üle saada.
Murdeeas tärkab ka tüdrukute seksuaalsus, mis annab endast muu hulgas märku kehaliste reaktsioonidena. Seksuaalne erutus võib tekkida spontaanselt, ka siis, kui ei ole sobiv aeg. Tüdrukutel tekkiv seksuaalne erutus pole nii nähtav kui poistel. Kuigi ka tüdrukutel esineb öiseid seksuaalseid tundeid ja orgasme, räägitakse tüdrukute seksuaalsest erutusest märksa vähem kui poiste öistest seemnepursetest.
Kui poiss näeb und seksist, võib tal unes tekkida erektsioon ja toimuda ejakulatsioon ehk seemnepurse. Seda kutsutaksegi “märjaks unenäoks”. Sama juhtub ka tüdrukutega, kuid kuna tüdrukute puhul eritab tupp seksuaalse erutuse korral vaid pisut niiskust, ei ole see nii silmatorkav. “Märjad unenäod” on sinu vanuses suhteliselt tavalised, kuid neid ei näe kõik. Nii et sul ei ole vaja muretseda, kui seda sinuga juhtunud ei ole.
Fantaasiad. Fantaseerimine on turvaline viis su seksuaalihade uurimiseks. Fantaasiates ei ole midagi imelikku, nad esinevad kõigil ning nad ei muuda sind „perverdiks“. Seega ära tunne ennast fantaseerimise pärast süüdi. Fantaasiad aitavad sul sinu enda ja sinu tunnete kohta rohkem teada saada ilma, et sa peaksid reaalsuses midagi tegema. Nende abil avastad, mis sind erutab ja mida tehes sa ennast hästi tunned. Sa võid fantaasiatest paljutki õppida, näiteks seda, mida sa teha tahad ja mida ei taha, kuid enamik neist jääbki lihtsalt fantaasiateks. On normaalne, et inimesed fantaseerivad asjadest, mida tehes nad päriselus ennast ebamugavalt tunneksid. Samas võivad su fantaasiad sind ette valmistada päriselus ette tulevateks situatsioonideks ning aidata sul neis käituda viisil, mis tundub sinu jaoks kõige õigem. Nende abil saad seksi ette kujutada ilma ühegi reaalse tagajärjeta.
Mõnedel juhtudel võivad fantaasiad su igapäevaelu üle võimust võtta nii, et sa elad rohkem oma kujutlustes kui reaalsuses. Võib juhtuda ka seda, et su fantaasiad muutuvad nii tõeliseks, et sa ei suuda vastu panna kiusatusele neid päriselus järgi proovida. Et sa oma tunnetes selgusele jõuaksid, võiksid proovida neist rääkida mõne inimesega, keda sa usaldad.
Tagasi algusesse
Seksuaalsusest rääkimine
On tähtis, et sa otsiksid vastuseid oma küsimustele. Loe raamatuid, esita heale sõbrale palju küsimusi. Oma küsimustele vastuste leidmine aitab sul kasvada terveks ja küpseks seksuaalseks isiksuseks. Kui sa arvad, et praegu on küsimuste esitamine piinlik, siis kujuta ette, kui piinlik see veel hiljem on!
Inimesed on seksinud sellest ajast peale, kui inimkond alguse sai. Ometi ei ole mingil põhjusel veel mitte keegi kogu selle viie miljoni aasta jooksul suutnud välja tulla hea moodusega, kuidas seksist piinlikkust valmistamata lõunalauas juttu teha.
Sa ei ole ainuke, kellel on piinlik seksist rääkida! Igal juhul on oluline seksi kohta küsimusi esitada ja neile ka vastuseid saada. Kuigi see teema tekitab paljudes inimestes ebamugavust, on mitmeid võimalusi seksi- ja seksuaalsuse teemalisi vestlusi kergemaks muuta.
Kui seks tähendaks vaid orgasmide saamist, võiksid seda nautida ilma, et sa sellest üldse rääkima peaksid. Seksiga kaasnevad aga veel paljud asjad nagu näiteks valu, segased tunded, kohmetus ja vastakad tunded, rääkimata soovimatutest rasedustest ja sugulisel teel levivatest haigustest. Seks on nagu tuhandeosaline kokkupandav lennukimudel, mis on karbis lahtivõetult, aga lisatud ei ole ühtegi kokkupanemisõpetust. Seega pead sa aeg-ajalt kuskilt abi otsima.
Seksist ja seksuaalsusest rääkimine võib tõesti keeruliseks osutuda. Siin on mõned vihjed, mis võivad aidata sul jutuga algust teha. Kasuta neid vaid siis, kui leiad, et need sinu olukorras sobivad.
• Kellega rääkida? Kõige parem oleks esmalt üritada rääkida inimesega, keda sa usaldad ja kellega koos ennast hästi tunned. Selleks inimeseks ei pea tingimata olema su seksuaalpartner või su ema või isa. Mõtle kõigi tuttavate inimeste peale nagu su tädid, onud, kaugemad sugulased, kasuvanemad, arstid, õpetajad, noortenõustajad, sõbrad või perekonnatuttavad. Ole siiski ettevaatlik nende sõpradega rääkimisel, kellega sul on ühiseid tuttavaid. Nad võivad küll lubada, et ei räägi mitte kellelegi, kuid siiski kogemata (või mitte nii kogemata) neile usaldatud jutu välja lobiseda.
Kui sa tunned, et sa ei taha rääkida ühegi tuttava inimesega, saab noorte nõustamiskeskuse või www.amor.ee kaudu leida kellegi, kes sind kuulab ja aitab, nii et sa ei pea kogu aeg muretsema selle pärast, et su probleemid kõigile su tuttavatele välja lobisetakse. Täiesti võõra inimesega rääkimine tundubki paljudel juhtudel kõige turvalisem.
Peale seda, kui oled rääkinud inimesega, keda usaldad, võib tema sul aidata rääkida selliste inimestega, kelle juurde sa algul oma jutuga minna ei julgenud, näiteks su vanematega.
• Kus rääkida? Vestlemiseks vali privaatne aeg ja koht, kus sa saaksid kõik oma emotsioonid välja elada.
• Mida öelda? Kui kardad või tunned kohmetust või häbi, võidki alustada näiteks sellest, et ütled kuulajale, et sa kardad või tunned end ebamugavalt. See valmistab järgnevaks ette ka su kuulaja. Seejärel räägi oma lugu nii lihtsalt kui võimalik, ära takerdu liigsetesse üksikasjadesse ja ära kaldu kõrvale. Ole lihtsalt aus ja räägi põhilisest. Sind kuulav inimene tahab sind aidata, seega peab ta teadma kogu lugu.
Tagasi algusesse
Poiss- või tüdruksõbraga seksist rääkimine
Olete kuulnud nii palju jutte seksi kohta, alustades sellest, kui hea see on ja lõpetades sellega, kui lähedaseks see sinu ja su partneri muudab. Alati ei pruugi kõik aga täpselt niimoodi minna. Seks võib olla suurepärane ja maagiline, kuid reeglina tuleb selliste tulemusteni jõudmiseks natuke harjutada. Ära ole liiga pettunud, kui su esimene vahekord ei vasta su ootustele, mis põhinevad kõigel sellel heal, mida seksi kohta juba enne teadsid. Sinu ootused võivad tänu varem kuuldule olla oluliselt kõrgemad, kui reaalne elu võimaldab. Aeg, partneriga rääkimine ja harjutamine muudavad seksi tunduvalt nauditavamaks.
Alguses võib juhtuda, et olete liiga pingul tulemuse pärast või on vahekord valulik. Samuti ei tea sa veel, mis su partnerile meeldib ja mis ei meeldi. Tõenäoliselt ei tea sa isegi kindlalt, mis sulle meeldib ja mis mitte. Parim viis sellistest raskustest üle saamiseks on olla aus ja partneriga rääkida.
Suhtlemisraskused partnerite vahel on üheks suurimaks probleemiks mitte ainult noorte, vaid igas vanuses paaride jaoks. Sa pead oma partnerile ütlema, mis sulle meeldib ja mis mitte ja ka temalt küsima, mis talle meeldib. Mida sa ka ei teeks, ära kunagi teeskle, et sulle mõni asi (näiteks teatud seksipoos) meeldib ainult sellepärast, et sa kardad oma partneri tundeid riivata. Kui sa teeskled, jätkab su partner samamoodi, sulle aga ei hakka see kunagi meeldima. Võib juhtuda, et teete hoopis midagi, mida kumbki teist ei naudi, kuid arvate, et teine naudib. Ütle (või näita) oma partnerile, mis sulle meeldib ja ole aus. Kui aeg möödub ja kogemused kasvavad, tunnete teineteise keha sama hästi kui iseenda oma. Pole kahtlustki, et selline vestlus võib algul veidi piinlik tunduda, kuid kui te oma partneriga ei aruta, mis teile meeldib ja mis mitte, ei jõua te kunagi ülima naudinguni. Kui tahate, saate õppimisprotsessi isegi millekski mängulaadseks muuta.
Meie põhiline sõnum on järgmine: seks võib olla suurepärane, kuid seda tuleks kindlasti harjutada. Elu jooksul koged sa head ja mitte nii head seksi, kusjuures on selge, et kõik korrad ei saagi olla parimad ja oleks ebaõiglane loota, et keegi (kaasa arvatud sina ise) võiks olla iga kord ideaalne armastaja. Kui sul on seksi või oma partneri suhtes liialt kõrged nõudmised, saad sa tahes tahtmata pettumuse osaliseks. Sellised ootused ei ole reaalsed ja elu lihtsalt niimoodi ei käi.
Hea seksini jõudmiseks tuleb vaeva näha ja partneriga suhelda. Kui sa teeskled, et kõik, mida su partner sinuga teeb, sind erutab, eksitad sa ka oma partnerit ja asjad ei hakkagi kunagi paremuse poole liikuma! Kui sa liiga kaua teeskled, tunneb su partner ennast üsna kehvasti, kui sa lõpuks otsustad selle teema üles võtta. Ta võib olla nördinud, et seks sind ei rahuldanud ja haavunud, et sa ei tundnud ennast piisavalt mugavalt sel teemal juba varem rääkimiseks.
Alustuseks võiksid proovida öelda midagi sarnast: „see on hea…proovime seda ka“ või „see teeb natuke haiget…proovi seda“. Sa võid alati oma käed appi võtta ja partnerit juhtida, et talle näidata, mis sulle meeldib. Ükskõik mida sa ka ei teeks, ära kunagi ütle oma partnerile, et ta teeb midagi „valesti“ ja ära kunagi jõua punkti, kus sa hakkad ainult käske jagama ja juhiseid andma. Lihtsalt leia viis, kuidas oma partnerile näidata, mis sulle meeldib ja mis mitte ja paku välja asju, mida tahaksid proovida. See suurendab tõenäoliselt naudingut ka su partneri jaoks, sest teadmine, et teine iga hetke tõeliselt naudib, on alati väga erutav. Samas ära unusta välja selgitamast, mis su partnerile meeldib ja mis mitte.
Endiselt leidub aga palju inimesi, kes ütlevad: „Ma ei suudaks iialgi temaga niimoodi rääkida!" Mõnel juhul võib see ka paika pidada. Kui sa tõesti tunned, et sa ei saa oma partneriga neil teemadel rääkida, oleks vist kõige targem oma suhtele pilk peale heita ja vaadata, kui lähedased te ikkagi olete. Suhe ei koosne ainult seksist, kuid „halb“ seks (kui selline asi üldse olemas on) võib teinekord viidata probleemidele suhetes. Mõtle järele, sest lõppude lõpuks on kaalul ju sinu nauding.
Tagasi algusesse
Vanematega seksist rääkimine
Meil kõigil on seksi kohta küsimusi. Mõned neist tulevad uudishimust, mõned põhinevad hirmul, mõned aga hoopis ootusel. Kuigi sa võid tunda mõnda endavanust, kes enda arvates oskab vastata kõigile seksi puudutavatele küsimustele, ei ole nad siiski tõenäoliselt nii targad. Ausalt öeldes ei ole see teema täiesti selge isegi mitte paljudele täiskasvanutele.
Kelle poole siis vastuste saamiseks pöörduda?Oled sa kunagi kaalunud oma vanematega seksist rääkimist? Neil ei pruugi olla vastuseid kõigile küsimustele, kuid neil on vähemalt mingi seksikogemus ja sina ise oled selle elav tõestus. Kui peaks siiski juhtuma, et nad ei oska mõnele su küsimusele vastata, on üsna tõenäoline, et nad vähemalt teavad, kust vastuseid otsida.
Võib-olla oled sa oma tulevase esimese vahekorra üle palju mõelnud ja üritanud igat moodi leida vastust sellele, kuidas oma seksuaalsete tunnetega toime tulla. On tõesti palju asju, millele peaksid tähelepanu pöörama. Pead enda jaoks selgeks mõtlema, millised on su tõekspidamised ja tunded ning otsustama, mida sa tõesti tahad. Pea meeles, et su otsus on lõplik, sest ei ole mingit moodust seksuaalvahekorda olematuks muuta. Kuigi su vanemad tahaksid võib-olla "Eiiii!" karjuda, teeksid nad seda ainult sinu enda huvides, kuna nad armastavad sind ja muretsevad sinu tervise pärast.
Lõppude lõpuks oled sa küllalt vana mõistmaks, et just sina oled see, kes peab enda otsuste järgi elama. Sa pead ise otsustama, mida teha, kuid oleks mõistlik kõik enda jaoks põhjalikult selgeks mõelda ja oma tunnetest mõne inimesega rääkida enne, kui sa lõplikult otsustad.
Sulle võib tunduda, et su vanemate väärtushinnangud ja see, kuidas nad teatud asjadesse suhtuvad, on veidi rangemad kui sul endal. Sa võid selle lihtsalt nende vanuse arvele kirjutada, kuid tegelikkuses võib neil selliseks suhtumiseks olla ka olulisi põhjuseid Pea meeles, et kuigi sa ei pruugi nõustuda kõigega, mida su vanemad ütlevad, ei tähenda see automaatselt seda, et neil ei oleks õigus.
Autoriteetides ja asjade tegemise põhjustes kahtlemine on märgiks, et sa hakkad suureks kasvama. Kui sa olid väike, piisas millegi põhjendamiseks lihtsast väitest „sest mina ütlen nii“, kuid nüüd oled sa vanem ja tahad teada, miks asju üht- või teistmoodi tehakse.
Ei tasu arvata, et su vanemad ei taha mingil juhul seksist rääkida. Võid hoopis üllatuda, kui avatud su vanemad võivad seksi teemadel rääkides olla. Ütle lihtsalt oma vanematele, et sa tahad seksist rääkida või proovi oma jutt sisse juhatada mõnel järgmisel moel:
• “Me hakkame sellel aastal koolis seksist rääkima, kuid ma ei tea sellest eriti palju.”
• „Me rääkisime täna koolis seksist. Ma sain palju huvitavaid asju teada.“
• „Ma kuulsin täna, kuidas ühed seksist rääkisid. Nad ütlesid, et… (ütle nüüd siia midagi, mida sa seksi kohta teada tahad). Kas see on õige?“
Vaata, kuhu sa sellise lähenemisega jõuad. Võib-olla räägivad su vanemad sinuga hea meelega seksist. Oluline on tabada õige hetk – tule oma küsimusega lagedale siis, kui su vanemad diivanil puhkavad ja mitte siis, kui nad just hakkavad tööle minema.
Tagasi algusesse
Arsti või nõustajaga seksist rääkimine
Su vanemate kõrval on ka su arst või noorte nõustamiskeskuse töötaja õige inimene, kelle poole seksi puudutavates küsimustes pöörduda. Seksiga võivad kaasneda ohud sinu tervisele, näiteks sugulisel teel levivad haigused ja seetõttu ongi arst täpselt see õige inimene, kellega oma muresid arutada.
Kui sa arvad, et alustad peagi seksuaalelu, peaksid tõenäoliselt oma arstilt küsima informatsiooni rasestumisvastaste vahendite ja sugulisel teel levivate haiguste kohta. On äärmiselt oluline, et sa oleksid nende asjadega kursis juba enne oma esimest vahekorda, sest see annab sulle võimaluse vältida halbu üllatusi enne, kui on juba liiga hilja.
Kui tundub, et su arst on sinuga seksi teemadel rääkides ebalev või ei anna sulle põhjalikku ja asjakohast infot, võiksid hakata otsima spetsialisti, kes su küsimustele vastaks. Kui sa ise ei tunne ennast oma arstiga sel teemal rääkides mugavalt, võiksid kaaluda noorte nõustamiskeskusesse pöördumist.
Tagasi algusesse
Seksuaaltervise Kliinik
Loe lisa seksuaalsuse kohta Seksuaaltervise Kliiniku kodulehelt: Seksuaalsus
Teksti juures on kasutatud www.sexualityandu.com ja raamatu "Seksuaalkasvatus. II-III kooliaste. Õpetajaraamat" (Tallinn, 2005) materjale
|
