Seksuaalvägivald
28.02.2007
Armastusel ja seksuaalsusel on ka negatiivsed pooled. Seksuaalvägivalla erinevaid avaldumisvorme esineb kõikjal ja kõikides ühiskonnakihtides ja seda tuleb ette ka koos elavate paaride hulgas. Vägivalla või vägistamise ohvrid kannatavad nii kehaliselt kui ka hingeliselt.
Seksuaalvägivald on näiteks soovimatu seksuaalne tähelepanu, seksuaalse sisuga telefonikõnede, kirjade, pornograafilise materjali pakkumine, seksuaalne ahistamine töökohal, naise või mehe objektistamine (tema pidamine seksuaalse naudingu saamise vahendiks), tahtevastane seksuaalne puudutamine, seksi pealesurumine, vägistamiskatse või vägistamine.
Seksuaalvägivald on kuritegu, millel on tõsised tagajärjed!
Seksuaalvägivald võib mõjuda negatiivselt ohvri seksuaalelule, põhjustada ärevust või depressiooni, selle tagajärjed võivad mõjutada ohvri tervet ülejäänud elu. Isegi kui ohvrile ei tehta rünnaku käigus kehaliselt haiget, jätab rünnak talle pikaks ajaks psüühilised armid. Inimesed, keda on rünnatud, on tihti terve elu kartlikud, tunnevad ärevust või kannatavad seksuaalprobleemide all. Kui seksuaalvägivalda esineb korduvalt, selle käigus nõutakse seksuaalvahekorda või kui vägivalla tarvitajaks on mõni pereliige, võivad tagajärjed olla veelgi tõsisemad. Seksuaalvägivalla ohver tunneb ennast üksikuna, väärtusetuna ja hirmununa. Kahjuks ei tule paljud seksuaalvägivalla juhud ilmsiks ja seda eriti siis, kui asjaga on seotud mõni pereliige.
Kui sa oled seksuaalvägivalla ohver, siis on väga tähtis rääkida sellest kellegagi, keda sa usaldad, näiteks oma kooli psühholoogiga. Tee seda iseenda pärast – selleks, et võiksid tunda end kaitstult ja õnnelikult.
Su keha kuulub SULLE JA AINULT SULLE. Mitte keegi teine- ei su ema, isa, sugulane ega hea sõber, ei tohi mitte kunagi sinu keha üle kontrolli omada!
MÕISTED
Mis on seksuaalne ahistamine?
Seksuaalne ahistamine võib olla igasugune seksuaalse värvinguga toiming, mis tekitab ohvris ebamugavustunnet, vastumeelsust või hirmu - näiteks puudutamine (tagumikule patsutamine, katsumine ühistranspordis), vaatamine, suudlemine, lahtiriietamine, teise lahtiriietumise vaatama sundimine, ebasündsate fotode vmt vaatama sundimine, rõvetsemine, ebasündsate vihjete või märkuste tegemine, ähvardamine, seksuaalsetesse toimingutesse sundimine. Tihti käituvad ahistavalt inimesed, kellel on ahistatava üle mingit võimu. Seksuaalset ahistamist võivad kogeda nii poisid kui tüdrukud, mehed kui naised.
Seksuaalne ahistamine on lubamatu ja võrdub seksuaalvägivallaga. Isegi kui see piirdub vaid sõnadega, kujutab see siiski rünnakut inimese isiksuse vastu ning haavab tema au. Tähtis on seksuaalset ahistamist märgata ja sellele reageerida (teatada, otsida abi), kaasates võimalusel tunnistajad.
Mis on laste seksuaalne väärkohtlemine?
Laste seksuaalne väärkohtlemine on lapse või noore kaasamine seksuaalsesse tegevusse, mida laps/noor ise ei ole võimeline mõistma, millega ta ei nõustu ning mis on vastuolus ühiskonnas aktsepteeritavate väärtushinnangutega ja normidega. Eesti karistusseadustiku järgi on karistatav seksuaalvahekorras olemine alla 14aastase lapsega.
Laste seksuaalse väärkohtlemise võib jagada seksuaalseks ärakasutamiseks ja seksuaalvägivallaks.
Lapse seksuaalne ärakasutamine on lapse mittevägivaldne kasutamine seksuaalobjektina oma suguiha rahuldamiseks näiteks seksuaalse sisuga mängud, lastest pornograafiliste piltide, fotode või filmide tegemine, lastele erootiliste piltide, fotode või filmide näitamine, seksuaalsuse ja seksuaalkäitumisega seotud asjadest rääkimine lapsele mittekohaselt erootilisel viisil, seksuaalse sisuga märkused lapse aadressil.
Lapse vastu suunatud seksuaalvägivald on lapse tahte vastane suguiha rahuldamine lapse peal olukorras, kus laps pole suuteline sellest keelduma ja ennast kaitsma vaimsete ja füüsiliste jõudude ebavõrdsuse tõttu. Lapse vastu suunatud seksuaalvägivalla alaliik on intsest ehk verepilastus – see on igasugune seksuaalne tegevus alates hellitamisest ja lõpetades seksuaalvahekorraga, mis leiab aset kahe pereliikme vahel, kes ei ole omavahel abielus. Tavaliselt langevad intsesti ohvriks lapsed ja enamikul juhtudel on nende ahistajaiks isa või kasuisa, ema või kasuema, vennad, õed, nõbud jt pereliikmed.
Lapse seksuaalne väärkohtlemine võib kesta aastaid. Last hirmutatakse ähvarduste, lubaduste või kingitustega. Laps häbeneb, tunneb end kaassüüdlasena ja tal on hirm, et tema ülestunnistust niikuinii keegi ei usuks.
Mis on vägistamine?
Sa võid mõelda, et seks on hea ja inimesed seksivad ju pidevalt – kuidas siis vägistamine tavalisest seksist erineb? Vägistamise eesmärgiks ei ole seks. Vägistamisega on tegemist, kui kedagi sunnitakse vastu tahtmist jõuga või vägivallaga ähvardades seksuaalsele tegevusele või seksuaalvahekorda astuma. Sagedamini on ohvriks tüdrukud, naised ja lapsed ja vägivallatsejaks mehed, kuid võib ka vastupidi olla. Vägistamise eesmärgiks on ohvri hirmu all hoidmine ja ohvri üle kontrolli saavutamine. Seejuures on süüdlasele ükskõik, kes või kus on ohver või milliseid riideid ta kannab. Tavaliselt kujutletakse vägistajana ette võõrast meest, kes ründab ohvrit ootamatult pimedas parginurgas. Politsei andmetel on need aga harvad juhtumid. Tavaliselt on vägistaja tuttav, isegi elukaaslane. Ka võõrad püüavad ohvriga kõigepealt tuttavaks saada ja alles siis rünnata. Rünnak jätab ohvri ilma turvatundest, mis ei pruugi enam kunagi täielikult taastuda. Vägistamine on tõsine asi. Tegelikult on see nii tõsine kui üks asi üldse tõsine olla saab.
Vägistamise korral on igal juhul vajalik juhtunust rääkimine – abi saamiseks. Politseisse pöördumine võib olla psühholoogiliselt raske, kuid on vajalik selleks, et süüdlane kinni võtta. Naistearst või kohtuarst saab kindlaks teha võimalikud vigastused ja nakatumise, anda abi ja ära hoida soovimatut rasedust. Peale selle on veel mitu tundi pärast vägistamist võimalik tõendusmaterjali koguda (seemnevedelik, riided jne). Uuringutulemusi kasutatakse hiljem kohtus.
Kuidas ennast kaitsta seksuaalvägivalla vastu?
Seksuaalvägivalla ennetamiseks ja enda kaitsmiseks on vajalik:
1) oskus seksuaalset ahistamist / seksuaalvägivalla riskisituatsiooni ära tunda,
2) olla teadlik oma õigustest,
3) käituda ennastkehtestavalt.
Seksuaalse ahistamise äratundmine võib mõnikord olla keeruline. Näiteks võid mõnikord olla meelitatud kellegi seksuaalsest tähelepanust (nt kahemõttelised märkused riiete kohta, tagumikule patsutamine) ning mitte teadvustada, et tegemist on seksuaalse ahistamisega.
Mis vahe on seksuaalsel ahistamisel ja flirdil? Seksuaalse ahistamise korral üks inimene domineerib teise üle, kellel tekib halb enesetunne, vastumeelsus, alandus ja hirm. Flirt on turvaline ja vastastikune suhtlemine, kus puudub hirm. Flirt toetab mõlema enesehinnangut ja mõlemad partnerid tunnevad ennast hästi. Oluline on, et oskaksid märgata riskantseid olukordi, mis võivad viia seksuaalvägivallani, ja oskaksid nendest hoiduda (kontaktide sõlmimine võõrastega, tundmatusse autosse istumine, alkoholi tarvitanud juhiga kaasasõitmine jne).
Teadlikkus üldkehtivatest inimõigustest (õigus olla mina ise, tunda oma tundeid, öelda “ei”, öelda “jah”, öelda “minu keha kuulub mulle”, rääkida ebameeldivustest ja otsida abi) on eelduseks ennastkehtestavale käitumisele. Vägivalda kogenud inimene ei pea varjama oma tundeid, vägivalda saladuses pidama ja endasse tõmbuma.
Mida teha seksuaalvägivalla ohu korral?
Parim viis igat liiki seksuaalse rünnaku vältimiseks on iga vähegi ohtlik situatsioon enda jaoks turvaliseks ja kontrollitavaks muuta. Kui see ei ole võimalik, LAHKU OTSEKOHE! Sa ei pea tegema midagi, mida sa ei taha teha. Sa ei pea minema peole või oma poiss-sõbraga parki jalutama, kui sa tunned, et ei soovi seda või tunned ennast ebaturvaliselt.
Mida teha toimunud seksuaalvägivalla korral?
Esmalt tuleb rääkida juhtunust usaldusväärsele inimesele- vanem, sugulane, tuttav, sõber, naaber, õpetaja.
Järgnevalt tuleb otsida abi, pöördudes spetsialisti vastuvõtule/abiandvasse asutusse.
Abiandvad asutused
Kuidas aidata seksuaalvägivalla ohvrit?
Kui keegi ütleb sulle, et teda on seksuaalselt väärkoheldud või seksuaalselt rünnatud, siis:
• Kuula.
• Ütle talle aitäh, et ta otsustas sinuga oma muret jagada ja anna endale aru, kui raske tal võib olla sellest rääkida.
• Ütle talle, et usud teda. Inimesele, keda on väärkoheldud või seksuaalselt rünnatud, on oluline, et teised inimesed teda usuksid. Seda, et inimesed seksuaalvägivalla kohta valetaksid, juhtub väga harva.
• Toeta teda, öeldes: „Mul on kahju, et see sinuga juhtus”, „Mul on hea meel, et sa julgesid sellest mulle rääkida”, „Ma mõistan, et sellest rääkimine oli sulle raske, aga sa oled tubli, et julgesid abi küsida”, „Ma saan aru, miks sa ennast nii kohutavalt tunned”.
• Ütle talle, et tema ei olnud juhtunus süüdi. Ainuke inimene, keda süüdistada, on ründaja, sest vägivaldset käitumist ei õigusta mitte miski.
• Aita tal otsida abi. Ole ta sõber. Ohvritel ei ole kerge juhtunust rääkida. Mine temaga kaasa abi otsima ja paku, et oled kogu selle aja vältel temaga koos. Sellise toetuse olulisust on võimatu sõnadega kirjeldada. See on ainukordne võimalus sinu enda elus KELLEGI TEISE ELU OTSUSTAVALT MUUTA. Ole tugev ja paku tuge.
• Aita tal leida kohad, kust saaks abi otsida. Abiandvad asutused
Seksuaalne rünnak narkouimas ohvri vastu.
Kujuta endale ette, et sa ärkad üles ja avastad, et sa oled täiesti alasti. Sul on meeletu peavalu, lisaks sellele valutab ka kogu su keha ja sa ei mäleta eelmisest õhtust mitte midagi. Mäletad ainult, et sõitsite sõpradega peole ja järgmise asjana ärkad üles võõras voodis mingis toas, kus sa kunagi varem olnud ei ole.
Su riided, mida sa eelmisel õhtul kandsid, on tuba mööda laiali loobitud ja sul kulub nende pimedas ükshaaval üles leidmiseks umbes minuti jagu aega. Paned pesu kähku selga, tõmbad jalga teksad ja oled ka oma T-särgi peaaegu selga tõmmata jõudnud, kui märkad, et midagi on valesti. Su särk on eest pikalt lõhki rebitud. Sa lihtsalt istud mõne hetke paigal ja üritad meelde tuletada, mis eelmisel õhtul ometi juhtus.
Järsku sulle meenubki! Sa mäletad eelmisest õhtust midagi, mis toob sulle kananaha ihule ja üheainsa hetkega on su elu igaveseks muutunud. Sa ei ole küll päris kindel, kuid sa (vähemalt) arvad, et sind on suure tõenäosusega vägistatud.
Seksuaalne rünnak narkouimas ohvri vastu (inglise keeles drug rape ) või vägistamine kohtingul (inglise keeles date rape) on rünnak, kus ründaja kasutab ära seda, et ohver on kas vabatahtlikult joonud või tarvitanud uimasteid või on talle joodetud alkoholi või salaja antud uimasteid.
Selline seksuaalne rünnak võib olla vastumeelne suudlemine ja käperdamine ning vägistamine. Loomulikult on vägistamine hullem kui vastumeelne suudlus või käperdamine, kuid tõsiseks kuriteoks loetakse igat laadi seksuaalset rünnakut.
Võib juhtuda, et keegi poetab sinu enda teadmata su joogi sisse uimasti, mis paneb sind ennastunustavalt käituma ja muudab su vägistajale kergeks saagiks. Sellised narkootikumid võivad põhjustada minestamist või tekitada mäluaugu, nii et võib juhtuda, et sa ärkad järgmisel päeval üles, kuid ei saa mitte kunagi teada, mis sinuga juhtus.
Teisalt võib ründaja ära kasutada ka näiteks tüdrukut, kes on peol liiga palju alkoholi tarbinud või ise narkootikume võtnud ja ei ole seetõttu kontaktivõimeline.
Põhilised faktid:
Seksuaalne rünnak narkouimas ohvri vastu on raske kuritegu!
Seksuaalakt on intiimne, seksuaalne rünnak seda aga ei ole!
Rünnaku eesmärgiks on hirmu tekitamine ning võimu ja kontrolli saavutamine kellegi üle. Seksuaalse rünnaku käigus võidakse ohvrit peksta, haavata või isegi tappa. Kui ohver on joonud alkohoolset jooki, kuhu on pandud uimastit, võib ta saada üledoosi ja surra. Isegi kui rünnakuga ei kaasne füüsilist vägivalda või uimastamist, võib seksuaalne rünnak jätta armid su psüühikasse, nii et sa ei suuda pikka aega ennast turvaliselt tunda.
Seksuaalse rünnaku ohvrid ei ole mitte kunagi selles ise süüdi!
On kurb tõdeda, et paljud seksuaalse rünnaku ohvritest süüdistavad juhtunus ennast. Nad tunnevad häbi või arvavad, et nad ise „küsisid seda“ liiga palju juues või teatud viisil riietudes ja käitudes. Tegelikult ei „küsi“ sa oma riietumisstiili või käitumisega mitte kunagi mitte midagi. Ainuke viis „seksi küsida“ ongi otse seksi küsida.
Narkouimas ohvri seksuaalse ründamisega seoses mõtleb enamik inimesi reeglina selliste narkootikumide peale nagu Rohypnol®, mis pannakse tüdruku joogi sisse siis, kui ta parasjagu ei vaata. On palju tavalisem, et seksuaalse rünnaku ohvriks langenud tüdrukud on ainult alkoholi tarbinud ning neid rünnatakse pärast seda, kui nad on ennast pildituks joonud või vastu hakkamiseks liiga purjus.
Seksuaalseid rünnakuid narkouimas ohvrite vastu võib esineda palju sagedamini kui me arvame!
Enamik seksuaalseid rünnakuid ei jõua kunagi politseisse, need ei leia kunagi lahendust ja nende toimumist ei tõestata kunagi. Inimestel on palju põhjusi, miks nad kuriteost ei teata. Mõned ohvrid kardavad, et politsei ei usu neid või tunnevad end juhtunus osaliselt süüdi, teised aga tahavad kõike võimalikult kiiresti lihtsalt unustada.
Enamik seksuaalsetest rünnakutest narkouimas ohvrite vastu pannakse toime inimese poolt, keda ohver teab või usaldab, mitte aga kellegi võõra poolt!
Paljusid neist kuritegudest ei planeerita ette. Näiteks võib poiss peol ära kasutada tüdrukut, kes on purjus või uimastite mõju all, sest ta näeb, et tüdruk on kerge saak. Seetõttu on üsna tavaline, et ohver tunneb oma ründajat. Paljudel juhtudel paneb seksuaalse rünnaku toime sõber või keegi, keda sa tunned, su kaaslane, su poiss- või tüdruksõber, mõnikord isegi abikaasa või pereliige. Umbes 75% kõigist vägistajatest on kas ohvri kaaslased või tuttavad.
Seksuaalse rünnaku narkouimas ohvriteks on peaaegu alati naised, eriti kuuluvad riskigruppi teismelised tüdrukud ja noored naised!
Seksuaalse rünnaku ohvriks võib langeda igaüks. Ei ole vahet, kas oled poiss või tüdruk või milline on sinu seksuaalne orientatsioon. Siiski on suurem enamus ohvritest naised, kusjuures noortel naistel vanuses 16-24 on umbes neli korda suurem oht seksuaalse rünnaku ohvriks langeda kui teistesse vanuserühmadesse kuuluvatel naistel.
Veel statistikat ja fakte seksuaalsete rünnakute kohta narkouimas ohvrite vastu:
• Umbes 25% naistest ütlevad oma avalduses, et vägistamisega olid seotud uimastid. Neist kuritegudest enamiku puhul jääb avaldus esitamata, nad jäävad lahendamata ja tõestamata.
• Mõned uimastid, mida kasutatakse seksuaalse rünnaku või vägistamise soodustajana, võivad alkoholiga võtmisel osutuda surmavaks.
• Uimasteid kasutatakse tihti ka lõõgastumiseks, suurendades seksuaalse rünnaku ohtu kasutajale.
• 16-19 aastastel tüdrukutel ja noortel täiskasvanud naistel (20-24 aastased) on neli korda suurem oht seksuaalse rünnaku ohvriks langeda kui teistesse vanuserühmadesse kuuluvatel naistel.
• Hinnanguliselt umbes 75% kõigist vägistamisjuhtudest pani toime ohvri tuttav või ohvri kaaslane.
Mida näitavad seksuaalvägivalla kohta uuringud?
Erinevate metoodikate ja seksuaalvägivalla mõiste erineva defineerimise tõttu on ka uuringute tulemused seksuaalvägivalla esinemise kohta erinevad.
1999. a noorsoouuringus KISS (1676 küsitletut) vastas küsimusele “On sul kunagi olnud tunne, et sind on seksuaalselt ahistatud – puudutatud ebameeldivalt, tehtud korduvalt ebameeldiva sisuga ettepanekuid, telefonikõnesid jne?” jaatavalt ligi kolmandik põhikoolide lõpuklasside tüdrukutest ja ligi viiendik poistest. Seksuaalset ahistamist on tüdrukud kogenud enim omaealiste poolt, kuid ka tundmatute täiskasvanute poolt, ning poisid enim omaealiste poolt. Küsimusele “Kas oled kunagi kannatanud seksuaalvägivalla all – sunnitud seksuaalvahekorras olema, sunnitud suuseksile, sunnitud end paljastama – st tegema midagi seksuaalset vastu tahtmist?” vastas jaatavalt 3,5% kõikidest vastajatest (tüdrukud 5,7% ja poisid 1,1%).
Tallinna Laste Tugikeskuse 2000. aasta uurimuses Tallinna 12–18aastaste koolilaste seas (2006 küsitletut) oli 42% kogenud solvavaid märkusi (62% tüdrukutest ja 36% poistest), 21% solvavaid vihjeid ja ettepanekuid suguühteks, 19% tänaval jälitamist, 18% korduvaid kirju ja helistamist (25% tüdrukutest ja 14% poistest), 13% katsumist või käperdamist (33% tüdrukutest ja 7% poistest), 7% suguelundite näitamist, 7% ettepanekut raha eest seksiks, 4,3% vägistamiskatset (enamik tüdrukud) ning 1,3% oli kogenud vägistamist (kõik tüdrukud).
Vägistamine ja uimastid
On olemas palju erinevaid uimasteid, mida vägistajad kasutavad, et kergemini oma ohvriteni jõuda. Selliste uimastite toime võib olla küll üsna erinev, kuid enamuse puhul saab siiski välja tuua mõned sarnased tagajärjed.
Nad põhjustavad reaalsustaju kadumist.
Uimastid muudavad su üsna abituks. Nad võivad põhjustada uimasust ja nõrkust, kogu su keha võib tunduda täiesti lõdvana või sa võid isegi minestada. Võib juhtuda, et kaotad reaalsustaju ja ei suudagi vägistajat takistada. Üks sellistest uimastitest, ketamiin, võib põhjustada isegi tugevat transilaadset seisundit, kus ohver on küll ärkvel, kuid ei suuda tajuda enda ümber toimuvat.
Nad põhjustavad mälukaotust.
Enamus sellistest uimastitest, kaasa arvatud alkohol, võivad tekitada mitmetunnise mäluaugu, nii et sul on väga raske meenutada, kas sind vägistati või mitte. Isegi kui sa mäletad, et olid kellegagi vahekorras, võib see kujutluspilt olla nii ähmane, et sa ikkagi ei tea, kas sa olid vahekorraga nõus. Seega ei suuda sa ka otsustada, kas peaksid sellest politseile teatama või mitte.
Nende jälgi on organismist raske leida.
Paljud uimastid läbivad organismi väga kiiresti ja nende jälgi on organismist väga raske leida. Seetõttu on äärmiselt oluline vägistamisest võimalikult ruttu teatada, sest mida kauem sa ootad, seda keerulisem on hiljem tõestada, et sind uimastati.
Nende mõju on sarnane alkoholi mõjuga.
Kui su joogi sisse on uimastit segatud, võib su käitumine ikkagi jätta mulje, nagu oleksid sa „väga purjus“. Mõned neist uimastitest tekitavad ka sinus endas tunde, nagu oleksid sa lihtsalt üleliia purjus. Kui sa tarbid koos sõpradega alkoholi, ei pruugigi su sõbrad aru saada, et sinuga on midagi muud lahti. Tegelikult ei pruugi sa ka ise tunda, et midagi on valesti. Mõnede uimastite mõju kadumisel tekkivad nähud meenutavad samuti pohmelli (kaasa arvatud mäluauke), nii et kui sa järgmisel päeval ärkad, ei pruugi sa üldse arugi saada, et sind eelmisel õhtul uimastati.
Mõned nõuanded
Ohver ei ole vägistamises mitte kunagi ise süüdi. Samuti ei ole iga inimese ülesandeks teadlikult „takistada“ teisi end vägistamast. Vägistamises on ainukesena süüdi vägistaja ise. Järgnevad nõuanded aitavad sul turvaliselt nautida oma õhtut peol, baaris või lihtsalt sõpradega koos olles.
Kui te tarbite alkoholi, hoia silm peal nii endal kui oma sõpradel. Kui kardad kellegi ebameeldivasse seltskonda sattumist, räägi sellest oma sõpradele ja palu neid, et nad sind aeg-ajalt kontrolliksid. Kui sa ühel hetkel tunned, et oled ärkvel püsimiseks liiga purjus, mõtle selle peale, kus sa oled ja kellega koos sa seal oled. Võib-olla oleks mõistlik ennast mõnel kainel ja usaldusväärsel sõbral lasta koju viia või takso kutsuda. Kui see ei ole võimalik ja sul tuleb magada koos teistega (näiteks jääd peale pidu kellegi poole ööseks), palu enne magama jäämist inimesi, keda usaldad, et nad sind aeg-ajalt kontrolliksid.
Otsi märke, mis näitaksid, et su joogi sisse on midagi lisatud – jook kas maitseb kummaliselt või näeb veider välja, su pea käib ringi, sa oled väga uimane või lihtsalt tunned, et oled „liiga palju joonud“. Sellised uimastid toimivad väga kiiresti ja seega peaksid sa ka võimalikult ruttu abi otsima. Kui sul ei ole kavas üldse alkoholi juua, tuleks siiski meeles pidada, et uimastit võib segada ka ükskõik millise mittealkohoolse joogi sisse.
Mõned narkouimas ohvri vägistamised saavad alguse üsnagi süütust flirdist. Kui oled kellestki huvitatud, võiksid sa enda jaoks enne läbi mõelda, kui kaugele sa oled valmis selle inimesega minema ja talle selgelt välja näidata, kui olete läinud kaugemale, kui sa tegelikult tahaksid. Kellegagi flirtimine ei ole kutse vahekorda astumiseks, samuti ei võlgne sa sellele inimesele midagi. Sul on alati õigus oma tunnete osas meelt muuta.
Kuidas käituda?
• Pea alkoholi tarbimisega piiri ja ära unusta, et erinevad inimesed kannatavad alkoholi erinevates kogustes.
• Ole ettevaatlik avatud pudelite suhtes, millest sulle pakuvad juua kas täiesti võõrad inimesed või need, keda sa eriti hästi ei tunne. Tee ise pudelid lahti või lase need avada baaritöötajal.
• Ära joo valmis segatud pun¨i, kuna sa ei tea, mida sinna on lisatud.
• Ära joo oma jooki, kui see lõhnab või maitseb kummaliselt või näeb imelik välja.
• Ära lase oma jooki silmist – kui sa jätsid joogi tantsima või tualetti minnes lauale, võiksid tagasi tulles mõelda uue joogi ostmisele.
• Kui su pea käib ringi, oled väga uimane ja unine või tunned, et oled „liiga purjus“, pöördu abi saamiseks sõbra poole. Kui mõni võõras inimene pakub ennast sind baarist, klubist või peolt koju saatma, võib tal olla plaan sind ära kasutada.
• Kui tulid koos sõpradega, kontrollige üksteist, enne kui hiljem lahku lähete.
• Kui kardad, et sind või mõnd su sõpra on uimastatud, kutsu kohe abi.
• Leppige sõpradega kokku, et nemad vaatavad sinu järele ja sina vaatad nende järele.
• Valige enda hulgast kaine autojuht, kes on valmis sind ükskõik mis ajal peolt või baarist koju viima.
Need nõuanded ei ole mõeldud sinu hirmutamiseks. Ära hakka arvama, et kõigi inimeste eesmärgiks on sind vägistada. Teadmisi narkouimas ohvri vägistamise kohta võiks võrrelda teadmistega selle kohta, kuidas kaht puutükki kokku hõõrudes tuld süüdata. Väga suure tõenäosusega ei lähe sul neid teadmisi mitte kunagi vaja, kuid kui sa siiski kunagi peaksid ennast sellisest situatsioonist leidma, võivad need äärmiselt vajalikuks osutuda.
Teksti juures on kasutatud www.sexualityandu.com ja raamatu "Seksuaalkasvatus. II-III kooliaste. Õpetajaraamat" (Tallinn, 2005) materjale
Nimekiri abisaamise võimalustest seksuaalvägivalla korral:
Seksuaalvägivalla korral võib laps või teismeline abisaamiseks pöörduda:
a) usaldusväärse täiskasvanu poole (lapsevanem, sugulane, tuttav, naaber, õpetaja jne),
b) noortega tegeleva spetsialisti poole (kooliarst, psühholoog, sotsiaaltöötaja, noortenõustaja, perearst, õpetaja, naistearst, lastekaitsetöötaja, noorsoopolitseinik),
c) noorte muredega tegelevate asutuste poole
Tartu Laste Tugikeskus – Tartu, Kaunase pst. 11-2, www.tugikeskus.org.ee;
Tallinna Perekeskus – Tallinn, Asula 11, www.pk.ee
Piirkondlikku nõustamis- või kriisiabikeskusesse;
Noorte nõustamiskeskusesse (üle Eesti- kontaktid Eesti Seksuaaltervise liidu kodulehel: www.amor.ee;
Laste ja noorte turvakodusse;
Politseisse
d) helistades:
Politseisse 110
Riiklikule usaldustelefonile 126 (eesti keeles) või 127 (vene keeles)
Ohvriabi telefonile 6585087 (üle Eesti)
Eluliini usaldustelefonile 6558088 (eesti keeles) või 6555688 (vene keeles)
Psühholoogilise kriisinõustamise kriisiabi telefonil 6314300 (Tallinn)
Tallinna ja Maardu laste abi- ja infotelefonile 1345
Tallinna Perekeskuse lapsemure telefonile 6556088
Tallinna Kesklinna LPK laste ja noorte nõustamiskeskuse telefonile 6207342
Tallinna pere psühholoogilise nõustamise telefonile 6314300
Põhja Politseiprefektuuri kriminaalosakonna lastekaitsetalituse telefonil 6125921 (Tallinna ja Harjumaa alla 14.a. lapsed).
e) kirjutades Tallinna Perekeskuse nõuandeportaali www.lapsemure.ee
kirjutades Põhja Politseiprefektuuri kriminaalosakonna lastekaitsetalituse e-posti aadressil: e-mail: pille.alaver@pohja.pol.ee
Tallinna Laste Tugikeskusest (telefon 6556 971 info@lastetugi.ee ) on võimalik saada käsiraamatut „Läbimurre”, mis on mõeldud inimestele, kes on lapsepõlves kogenud seksuaalset väärkohtlemist.
Tagasi algusesse
|
