 |
Uudised |
 |
|
|
Light&Love rahvusvaheline noortelaager 2010 toimub Lätis
19 - 24 juulini toimub Lätis projekti Light&Love rahvusvaheline noortelaager (Light&Love Summer School 2010: International follow-up youth camp). Eestist sõidab laagrisse kümme aktiivset projektiga seotud noort.
19. juuli 2010
Ilmus avameelne raamat seksist
Sellel nädalal jõuab poelettidele avameelne ja aus raamat seksist „Nii kuum on tunne! Noorte oma seksiraamat“(kirjastus Menu). Raamat räägib piinlikkuse ja valehäbita seksist ja kõigest sellega liituvast: tunnetest, suhetest ja igatsusest, tervisest ja arsti läbivaatusest, tõest ja müütidest, eneseusaldusest ja õigusest oma kehale. Lõbusate illustratsioonidega raamat kirjeldab seksuaalset arengut ning rõõme ja riske, mis kaasnevad seksiga.
1. juuni 2010
|
|
| |
   
Millist rasestumisvastast meetodit eelistad?
Tulemused
|
|
|
|
Sooidentiteet
02.03.2008
Teismeliseiga on aeg, mil noor inimene hakkab avastama oma sooidentiteeti. Teismelise bioloogilise soo määravad küll kromosoomid, kuid tema sooidentiteet (enese tunnetamine mehe või naisena) sõltub paljudest erinevatest teguritest nagu tema seksuaalne orientatsioon või soorollid, mille teismeline on kasvukeskkonna ja ühiskonna mõjul omandanud.
Sooidentiteet langeb enamikul inimestest kokku nende bioloogilise sooga. Kui bioloogiliselt mehe sootunnustega isik tunnetab ennast peamiselt naisena, või vastupidi, naise sootunnustega isik tunnetab end peamiselt mehena, siis on tegemist transseksuaalse e transsoolise inimesega. Siin on tegemist sooidentiteedi ja bioloogilise soo vastuoluga. Transsoolised võivad soovida oma sootunnuseid muuta, kasutades kirurgilist ja hormoonravi. Teismelised, kellel on probleeme sooidentiteediga, võiksid abi saada psühholoogilt või noortenõustajalt.
On ka inimesi, keda seksuaalselt erutab vastassugupoole riiete kandmine, kuid kelle identiteet ei ole vastuolus nende bioloogilise sooga, nende puhul on kasutusel termin transvestiit.
Soorollid
Sooroll on käitumisviis, mida ühiskonnas seostatakse mees- ja naissooga.
Ettekujutus soorollidest määrab, kui „mehelik“ või „naiselik“ teismeline paistab ja olla tahab. Lapsed näevad soorollide toimimist sünnist alates oma vanemate näitel, läbi meedia ja ühiskonna, kuid alles teismeliseeas hakatakse soorollides kahtlema ja teadlikult erinevaid rolle valima.
Soostereotüüp on lihtsustatud ettekujutus inimesest, mis lähtub vaid tema soolisest kuuluvusest. Nii näiteks iseloomustab meessugu ja mehelikkust tüüpiliselt agressiivsus, jõulisus, julgus, tugevus, kiirus, loogilisus, aktiivsus, kompetentsus
ning naissugu ja naiselikkust õrnus, tagasihoidlikkus, nõrkus, saamatus, emotsionaalsus, passiivsus ja sõltuvus.
Mõned näited traditsioonilistest (stereotüüpsetest) soorollidest on järgmised:
• Poistele meeldib sport ja tegevused õues, tüdrukutele aga õmblemine, toiduvalmistamine ja tubased tegevused.
• Poistel läheb paremini matemaatikas ja loodusteadustes, tüdrukutel aga keeltes, kunstis ja muusikas.
• Poisid tahavad teha karjääri, tüdrukud aga koju jääda.
Mittestereotüüpse vaatenurga järgi võivad erinevad omadused ja käitumisviisid esineda mõlema soo esindajatel. Nii näiteks meeldib paljudele teismelistele poistele toiduvalmistamine, samal ajal kui paljud teismelised tüdrukud saavutavad häid tulemusi loodusteadustes või spordis. Teismelised, kes tunnetavad, et neilt oodatakse traditsiooniliste soorollide järgimist, kannatavad suurema tõenäosusega depressiooni all, kui need, keda igati toetatakse just sellel alal, mis neile enim meeldib.
Inimeste isiklik arusaam soorollidest kujuneb kasvatuse ja ühiskonna mõjul. Poiste ja tüdrukute vahel on sünnist saadik rida psühholoogilisi erinevusi: erinevad iseloomujooned, erinev negatiivsete tunnetega toimetulek, erinev käitumine, erinevad mänguasjade, mängude ja hobide eelistused. Neile erinevustele lisanduvad arengu jooksul kultuuriliselt määratletud erinevused, lähtuvalt sellest, kuidas poistesse ja tüdrukutesse suhtuvad vanemad ja teised täiskasvanud. Nii näiteks võidakse kasvades saada sõnum, et ainult poisid ronivad puude otsa ja satuvad seiklustesse (“poisid on rüütlid”) või et tüdrukud on head ja armsad vaid siis, kui nad näevad kenad välja (“tüdrukud on printsessid”). Ettekujutust soorollidest mõjutavad ka eakaaslased ja meedia, stereotüüpsest soorollist kõrvale kalduv käitumine võib sageli pälvida hukkamõistu ja põhjustada noores seesmisi vastuolusid. Mõlemast soost teismelised teevad tihti katseid oma välimusega ning võivad proovida stiile, mis kuuluvad traditsiooniliste soorollide äärealadele.
Tänapäeval on mitmetes ühiskondades toimunud soorollide muutumine. Soorollid sarnanevad üha vähem stereotüüpse ettekujutusega naise ja mehe rollist.
Kuigi tundub, et meedia on seksuaalsusega seotud teemadest üle ujutatud ning näib,
et seksuaalsusest räägitakse liigagi palju, on objektiivset ja faktidel põhinevat teavet seksuaalsuse kohta ebapiisavalt. Seetõttu on noored, kes on paljuski meedia sihtgrupp, mõjutatud meedia pakutavatest soostereotüüpidest – poisid võivad tahta tunda ennast n-ö macho’dena ega soovi olla “nõrgad”, tüdrukud keskenduda üha enam välise “naiselikkuse” loomisele (sh rindade suurendamine jms), et vastata meedia loodud “ideaalse naise” etalonile.
Ettekujutus soorollidest mõjutab seetõttu ka seksuaalkäitumist. Traditsioonilise lähenemise järgi on mees seksuaalkäitumises orienteeritud individualismile ning naine alalhoidlikkusele, alistumisele ja suhete hoidmisele. Stereotüüpne ettekujutus soorollidest võib tekitada teismelises raskusi oma tunnetest ja eelistustest arusaamisel ning ebakindlust oma soovide väljendamisel. On leitud, et sellest, kuidas noored mõistavad mehelikkuse ja naiselikkuse tähendust ning kuivõrd nad on hirmul enda meheliku või naiseliku adekvaatsuse pärast, sõltub ka rasestumisvastaste meetodite kasutamine. Nii näiteks võib tüdruk, soovist oma partnerile meele järgi olla, hüljata oma vajaduse kaitsta end raseduse ja suguhaiguste eest ning nõustuda kondoomita seksuaalvahekorraga. Endas vähe kahtlevad paindlikuma soorolli-ettekujutusega noored on aga omavahel avameelsemad, ennastkehtestavamad ja selle tulemusena alustatakse ka seksuaalelu riskivabamalt. Mittestereotüüpne arusaam soorollidest annab inimesele suurema vabaduse oma isikliku rollimudeli kujundamisel, kuid samas võib see suurendada seesmist segadust arengu vältel.
Tänapäeval leitakse, et seksuaalsest arengust lähtuvalt vajavad tüdrukud oma seksuaalsete vajaduste ja soovide tugevamat kinnitamist. Poisid aga vajavad kinnitust, et tunnete väljendamine, armumine ja õrn olemine sobib nii tüdrukutele kui ka poistele ega ei tee poisse vähem mehelikuks.
Seksuaalne orientatsioon
Seksuaalne orientatsioon näitab, kumma sugupoole suhtes tunneb inimene seksuaalset ja emotsionaalset külgetõmmet.
Eristatakse kolme liiki seksuaalset orientatsiooni:
Heteroseksuaalsus – seksuaalne ja emotsionaalne tõmme vastassooliste vastu.
Homoseksuaalsus – seksuaalne ja emotsionaalne tõmme omasooliste vastu.
Biseksuaalsus – seksuaalne ja emotsionaalne tõmme nii meeste kui ka naiste vastu.
Hoolimata paljudest katsetest leida uuringute abil homoseksuaalsuse põhjuseid, pole see siiani õnnestunud. Kui varem püüti homoseksuaalsust suruda psühhopatoloogia raamidesse, siis 1972. aastal jäeti USA-s homoseksuaalsus välja vaimuhaiguste nimestikust. Siiani ei ole teada, kuidas inimese seksuaalsed eelistused lõplikult välja kujunevad. Uuritud on looteperioodi hormoonide mõju, bioloogilisi tegureid, teatud seksuaalsete kogemuste või psühholoogiliste tegurite mõju. On arvatud, et homoseksuaalsus võib olla geneetiliselt edasikantav, kuid ka see hüpotees
pole kinnitust leidnud. Kindel on see, et teismelise seksuaalset orientatsiooni ei määra tema välimus või huvid.
Teismeliseeas on tavaline, et ollakse huvitatud samasoolistest ning see ei pruugi alati tähendada, et teismeline on homoseksuaalne. Samuti on sel eluperioodil normaalne tihedate sõprussidemete loomine samast soost sõpradega, mis samuti ei näita inimese seksuaalseid eelistusi.
Seksuaalses orientatsioonis aitab selgusele jõuda aeg ja rääkimine hea sõbra või täiskasvanuga. Kui ebakindlust eelistustes põhjustab mõni varasem trauma, nagu näiteks seksuaalvägivald, tuleks kindlasti abi otsida nõustajalt, kes aitaks traumaga seotud tunded läbi töötada ja noorel seksuaalses orientatsioonis selgusele jõuda.
Kui kujuneb välja seksuaalne ja emotsionaalne tõmme valdavalt samasooliste vastu, ei julgeta sageli eelarvamuste ja teiste inimeste negatiivse suhtumise kartuses oma tegelikke tundeid ja orientatsiooni välja näidata. Teadmine, et ollakse teistsugune, võib tekitada üksindus- ja mittemõistmistunnet; ängistust, kuna ei leita võimalust end vabalt väljendada, uuringute põhjal võib äng väljenduda enesetapukalduvuses.
Seetõttu, isegi kui teismeline teab oma seksuaalset orientatsiooni, võib ta hukkamõistu kartuses otsustada seda mitte järgida. Ükskõik millise seksuaalse orientatsiooniga teismeline võib hoopis valida seksist hoidumise.
Biseksuaalne teismeline võib otsustada, et ta alustab romantilisi suhteid ainult ühest soost teismelistega. Mõned homoseksuaalsed teismelised otsustavad kõigest hoolimata valida heteroseksuaalsed suhted, kuid on leitud, et see võib haiget teha mõlemale poolele ja põhjustada depressiooni.
Seksuaalsest orientatsioonist olenemata peaks iga seksuaalselt aktiivne teismeline kasutama kondoomi, et vähendada haigestumise riski seksuaalsel teel levivatesse haigustesse.
Väljendiga “kapist välja tulemine” (ingl k coming-out) iseloomustatakse protsessi, mille vältel homoseksuaalne isik avalikustab oma orientatsiooni. Mõned jõuavad seesmise arusaamise ja “välja tulekuni” juba teismeliseeas, teised 20. eluaastates, mõned ei tee seda kunagi.
Homo- või biseksuaalsetel teismelistel tuleb leida õige hetk oma perele ja sõpradele teatamiseks.
Vanemad peaksid oma väärtushinnanguid ja arvamusi oma lastega varakult jagama, kuid nad ei tohiks teismelisi tõrjuda või halvustada seetõttu, et neil on teistsugused väärtushinnangud või seetõttu, et teismelised teevad otsuseid, millega vanemad rahul ei ole. Teismelised peaksid tundma oma vanemate armastust olenemata otsustest, mida nad on langetanud või nende seksuaalsest orientatsioonist. Kõik sooidentiteediga seotu on teismeliseeas eriti segadusttekitav, kuid vanemate toetus ja kannatlikkus aitavad enamikul teismelistest oma sooidentiteedi edukalt välja kujundada.
Positiivse identiteedi kujunemisel on oluline seksismi, homofoobia ja soolise orientatsiooni põhise diskrimineerimise taunimine. Ka tänapäeva ühiskonnas võib ikka veel leida arvamust, et ainuvõimalik ja õige on heteroseksuaalne suhe. Teismelised, kellel on probleeme seksuaalse orientatsiooniga ja lahkarvamusi oma vanematega, võiksid abi saada, rääkides koolipsühholoogi või noortenõustajaga. Eestis on olemas ka homoseksuaalsete ühendused, kes pakuvad sellealast teavet ja abi (näiteks Gei ja Lesbi Infokeskus).
Teksti juures on kasutatud www.teenhelp.com materjale
|
 |
 |
|
 |
|
