Kiirküsitlus

    Millist rasestumisvastast vahendit Sa kasutad?

    Hääleta

    Enne raseduse katkestamist

    Enne raseduse katkestamist

    Mis on abort ehk raseduse katkestamine?

    Kuidas rasedust kindlaks tehakse?

    Kuhu esmalt pöörduda?

    Kuidas raseduse kestvust kindlaks määratakse?


    Mida tehakse esimesel külastusel?

    Mida tehakse järgmisel külastusel?

    Kus rasedust katkestatakse?

    Kui kaua kestnud rasedust katkestatakse?

    Kas ja kui palju raseduse katkestamine maksab?

    Mida haiglasse raseduse katkestamisele minnes kaasa võtta?

    Millised on Sinu õigused?

    Kas vanemad peavad raseduse katkestamisest teadma, kui olen alaealine?

    Kui vajad tuge..

    Enne raseduse katkestamist
    Alati ei õnnestu soovimatu raseduse vältimine ja kõik ei lähe nii, nagu unistatud. Rasedus võib olla soovitud, kuid mitte sel eluperioodil ning näiteks elu keerdkäigud, haigestumine või isikliku elu mured võivad sundida lapsesaamise otsust tulevikku lükkama.
    Kui rasedus on tekkinud planeerimatult, tuleb rahulikult kaaluda kõiki valikuid - siin on abiks oma tunnetes selgusele jõudmine, oma vajaduste ja võimaluste mõistmine ning abi ja toetuse otsimine. (link artiklile Planeerimatu rasedus - kuidas edasi?)'

    Kui otsustatakse, et antud olukorras on lahenduseks raseduse katkestamine, siis järgnevalt on toodud mõned sagedasemad küsimused, mis võiksid soovimatu raseduse puhul enne raseduse katkestamist tekkida.

    Tagasi algusesse

    Mis on abort ehk raseduse katkestamine?
    Sõna "abort" tuleneb ladinakeelsest sonast aboriri, mis tähendab ärakaotamist, kadumist.
    Kuigi sõnaga ”abort” nimetatakse meditsiinis nii iseeneslikku raseduse katkemist kui ka raseduse tehislikku katkestamist, siis enamasti peetakse abordi all silmas raseduse tehislikku katkestamist. Raseduse katkestamine toimub kas kirurgiliselt (link) või medikamentoosselt ehk ravimite manustamisega (link). Eestis on kasutusel mõlemad meetodid.

    Tagasi algusesse

    Kuidas rasedust kindlaks tehakse?
    Rasedust saab kindlaks teha rasedustestiga, mida saab osta apteegist. Test muutub positiivseks 10-14 päeva pärast viljastumist, st paar päeva pärast seda, kui menstruatsioon õigel ajal ei alga. See on kõige esimene asi, mida raseduse kahtluse korral teha tuleb ja see on ka kiireim ja varaseim võimalus rasedust diagnoosida.  Rasedust saab kindlaks teha ka arsti või ämmaemanda poolt määratud vereproovi abil ja alles mõnevõrra hiljem ultraheliuuringuga.

    Tagasi algusesse

    Kuhu esmalt pöörduda?
    Soovimatu raseduse kahtluse korral tuleb pöörduda naistearsti või perearsti poole. Alla 25-aastased saavad minna noorte nõustamiskeskusesse. Pöördumisel tuleks arvestada, et raseduse katkestamine on seadusega lubatud vaid kuni 11. rasedusnädala lõpuni ja vastava meditsiinilise näidustuse olemasolul kuni 21. rasedusnädala lõpuni.

    Tagasi algusesse

    Kuidas raseduse kestvust kindlaks määratakse?
    Raseduse  kestvust (seadusandluses, meditsiinis jm) arvutatakse kokkuleppeliselt nädalates ja päevades, mida loetakse alates viimase menstruatsiooni esimesest päevast. Raseduse kestvust ei arvutata sellest päevast, mil oletatavalt või kindlalt rasestumine toimus, isegi, kui see on teada.

    Tagasi algusesse

    Mida tehakse esimesel külastusel?
    Arst määrab kindlaks raseduse olemasolu ja raseduse kestvuse ning koos noortenõustaja, ämmaemanda, perearsti või pereõega on võimalik veelkord läbi arutada kõik erinevad valikud soovimatu raseduse korral. Kui oled alaealine, siis alati soovitab sind nõustanud meditsiinitöötaja rääkida rasedusest oma ema, isa või mõne muu täiskasvanud inimesega. Alati võetakse vajalikud analüüsid – tupekaudsel läbivaatusel analüüsid seksuaalsel teel levivate nakkuste suhtes, vereanalüüsid süüfilise, HIVi ja veregrupi suhtes. Küsitakse varem põetud või teadaolevate haiguste, ravimite tarvitamise ja allergiate kohta. Antakse teavet raseduse katkestamise meetodite ja protseduuri kohta ja selle kohta, mis järgmiseks hakkab juhtuma.
    Kuna analüüside vastuste teada saamiseks kulub mõni päev, siis lepitakse kokku aeg uueks kokkusaamiseks.

    Tagasi algusesse

    Mida tehakse järgmisel külastusel?
    Järgmisel kokkusaamisel vaadatakse üle analüüside vastused. Seksuaalsel teel leviva nakkuse korral  on oht abordijärgsete põletike tekkimiseks. Selle vältimiseks kirjutab arst välja põletikuvastase ravi, sageli ka partnerile. Toimub põhjalikum nõustamine valitud raseduse katkestamise meetodi osas – siis on võimalik esitada kõik küsimused, mis on tekkinud. Tasub meeles pidada, et igal külastusel on võimalik küsida kõike seoses raseduse katkestamisega. Kuigi  nõustaja või arst annab tõenäoliselt põhjalikku teavet, võib olla küsimusi, mis vastuvõtul kohe ei meenu. Seepärast on soovitav kirjutada juba kodus kõik küsimused paberilehele, et midagi olulist ei ununeks. Raseduse katkestamise soov tuleb kinnitada kirjalikult.
    Sellel külastusel tuleb arutada ka seda, millist rasestumisvastast meetodit edaspidi kasutama hakatakse – kõige parem on selles kokku leppida juba enne raseduse katkestamist. Arst annab saatekirja raseduse katkestamiseks, mis toimub nõustatava poolt valitud tervishoiuasutuses. Samuti lepitakse kokku järelkontrolli aeg.

    Tagasi algusesse

    Kus rasedus katkestatakse?
    Aborti võivad teostada naistearstid vastavat litsentsi omavates meditsiiniasutustes, so riiklikes haiglates ja erakliinikutes. Seega on võimalik ise valida koht, kuhu rasedust katkestama minna.

    Tagasi algusesse

    Kui kaua kestnud rasedust katkestatakse?
    Kuni 11. rasedusnädala lõpuni saab rasedust katkestada oma soovil. Haiguste või tervisega seotud probleemide puhul on raseduse katkestamine lubatud kuni 21. rasedusnädala lõpuni. Sellisteks probleemideks võivad osutuda olukorrad, mil rasedus ohustab raseda tervist, sündival lapsel võib olla raske vaimne või kehaline tervisekahjustus, raseda haigus või tervisega seotud probleem takistab lapse kasvatamist või kui rase on alla 15-aastane või üle 45-aastane. Sel juhul kinnitab otsuse meditsiinitöötajate konsiilium.

    Tagasi algusesse

    Kas ja kui palju raseduse katkestamine maksab?
    Eestis on raseduse katkestamine omal soovil tasuline, välja arvatud siis, kui rasedus katkestatakse meditsiinilise näidustuse tõttu (vt eelmine lõik). Raseduse katkestamise korral rakendatakse omavastutust. Tasuda tuleb 50% haigekassa poolt kehtestatud raseduse medikamentoosse katkestamise hinnast (2012. aastal oli medikamentoosse abordi hind haigekassa hinnakirjas 67,94 eurot, so 34 EUR) ja 30% raseduse kirurgilise katkestamise hinnast (2012. aastal oli kirurgilise abordi hind 149,11 eurot, so 44.7 EUR). Hind võib muutuda, kui haigekassa hinnakirjas tehakse muudatusi. Hind on kõrgem haigekassaga lepingut mitteomavates meditsiiniasutustes.

    Tagasi algusesse

    Mida haiglasse raseduse katkestamisele minnes kaasa võtta?
    Kaasa tuleb võtta saatekiri raseduse katkestamiseks, isikukoodi ja pildiga dokument, mugav vahetusriietus (pikem T-särk või öösärk, hommikumantel) ja -jalanõud, mõned hügieenisidemed, raha (kui abordi eest tuleb tasuda), isiklikud asjad, sh tarvitatavad ravimid.

    Tagasi algusesse

    Millised on Sinu õigused?
    Õigus otsustada oma keha ja viljakuse üle on üks põhilisemaid inimõigusi, mis on sätestatud paljude rahvusvaheliste kokkulepetega. Raseduse katkestamine peab olema seadusega lubatud, ohutu ning kõigile naistele kättesaadav sõltumata nende vanusest või elukohast. Igal inimesel on õigus saada asjatundlikku, survevaba ja professionaalset nõustamist ja abi, olla koheldud hoolivuse ja austusega. Samuti on õigus saada  objektiivset, tasakaalustatud ja tõenduspõhist teavet raseduse katkestamise meetodite ja võimalike riskide kohta.

    Tagasi algusesse


    Kas vanemad peavad raseduse katkestamisest teadma, kui olen alaealine?
    Iga inimese tervise ja raseduse kohta käivaid andmeid säilitatakse vastavalt isikuandmete kaitse seadusele. Arstil on patsiendi saladuse kaitse kohustus.
    Selles osas, kas vanemad peavad teadma raseduse katkestamisest, on Eesti raseduse katkestamist puudutav seadus olnud vastuoluline. Varem oli seaduse kohaselt arstil  saladuse hoidmise kohustus ka vanemate ees ning alaealiselt ei nõutud vanema nõusolekut abordiks, kui arsti hinnangul oli ta võimeline raseduse katkestamisega seotud poolt- ja vastuväiteid vastutustundeliselt kaaluma. Hetkel kehtiva seaduse kohaselt peab vanem olema teadlik ja raseduse katkestamisega nõus.

    Kindlasti on kõige olulisem  alaealise õigus saada tuge ja abi oma pereliikmete ja spetsialistide poolt. Alati on raseduse katkestamise suhtes nõustav arst andnud soovituse sellest informeerida oma vanemaid või muid usaldusväärseid täiskasvanuid. Vanemad ei pruugi rasedusest teada saades olla õnnelikud, kuid soovivad sellegipoolest enamasti jagada oma lapse muret ja olla talle toeks. Oma rasedusest vanematele rääkimine võib esialgu tunduda raske, kuid kindlasti on see kergendav, sest vanematelt võib palju praktilist ja emotsionaalset tuge saada. Kui aga alaealine on olukorras, kus vanemaga ei ole mingil põhjusel võimalik oma muret jagada (nt puudub kontakt, vanem viibib välismaal), siis tuleb sellest rääkida oma noortenõustajale, arstile või ämmaemandale, kes aitab leida kõige sobivama lahenduse.

    Tagasi algusesse

    Kui vajad tuge...
    Enamasti ei ole otsus rasedus katkestada kerge. Seetõttu on loomulik, et raseduse katkestamine toob enesega kaasa kõige keerulisemaid tundeid – vahel kergendust, kuid vahel ka hirmu, häbi, süütunnet või kaotusvalu. See, millised tunded pärast raseduse katkestamist valdavad, sõltub ka sellest, millised olid raseduse katkestamise põhjused, mil määral saadi ümbritsevatelt tuge ja kui põhjalikult oli otsus läbi kaalutud. Vahel on nii, et olukord, mil tuleb rasedus katkestada võib viia tõsise psühholoogilise kriisini, mil vajatakse professionaalset abi – arst aitab leida spetsialisti, kes aitab juhtunuga seotud tunded läbi töötada. Paljudes suuremates haiglates töötavad hingehoidjad, psühholoogid ja sotsiaaltöötajad, kes on pädevad abistama rasedusega seotud murede korral. Alla 25-aastased saavad tasuta pöörduda noorte nõustamiskeskustesse.

    Tagasi algusesse