Kiirküsitlus

Millist rasestumisvastast vahendit Sa kasutad?

Hääleta

Mis on vägivald?

Vägivald on igasugune tahtlik teise inimese vaimne, kehaline, või seksuaalne kahjustamine või sellega ähvardamine.
On olemas inimesi, kes kasutavad vägivalda teadlikult. Nad ähvardavad teisi inimesi sageli ja käituvad agressiivselt. Need on külmalt kalkuleerivad inimesed, kes usuvad, et vägivald on kõige tulemuslikum viis oma tahte saavutamiseks. Vägivaldne käitumine võib olla planeeritud ja sellega ei pruugi kaasneda peaaegu üldse mingit vihatunnet. Nii tegutseb teadlik, võimu saavutamiseks vägivalda kasutav inimene.
Vägivaldne käitumine võib olla põhjustatud ka sellest, et inimesed ei suuda oma viha kontrolli all hoida ning käituvad ennast või teisi kahjustavalt – loe selle kohta: link Agressiivsed tunded – kuidas neid valitseda
Eristatakse vaimset, kehalist ja seksuaalset vägivalda – need vägivallaliigid võivad omavahel läbi põimuda. Mistahes vägivallaga kaasneb alati ka vaimne vägivald.
Vaimne vägivald on näiteks: oma tahtele allutamine, survestamine, eiramine, selgitusteta vaikimine, karjumine, ähvardamine, jälitamine, segamine, tülitamine, hirmutamine, alandamine, sõimamine, halvustamine, manipuleerimine.
Kehaline vägivald on näiteks: löömine, juustest tirimine, tahtlik müksamine, kinni hoidmine, peksmine, kägistamine, relva kasutamine.
Seksuaalne vägivald on näiteks: soovimatu seksuaalne tähelepanu, tahtevastane seksuaalne puudutamine, seksi pealesurumine, vägistamiskatse või vägistamine, laste seksuaalne väärkohtlemine.
  • Lähisuhtevägivald

    Lähisuhtevägivald  hõlmab nii peres kui üldisemalt paarisuhetes toimuvat korduva iseloomuga vaimset, kehalist ja seksuaalset vägivalda ja kontrollivat käitumist, mis põhjustab kehalist, seksuaalset või psühholoogilist kahju. Lähisuhtevägivald võib toimuda nii praeguste kui ka endiste elukaaslaste, abikaasade või intiimpartnerite vahel. Lähisuhtevägivalla alaliigiks on link kohtinguvägivald - selleks nimetatakse vägivaldset käitumist käimissuhetes olevate partnerite vahel. Sageli avaldub see ahistavate ohumärkidena juba suhte alguses, enamasti see kordub ja võib muutuda eluohtlikuks. 

  • Seksuaalvägivald

    Seksuaalvägivald on  igasugune seksuaalvahekord või seksuaalvahekorda astumise katse, soovimatud seksuaalse alatooniga märkused või lähenemiskatsed või muul moel isiku seksuaalsuse vastu sunni abil toimepandud teod teise isiku poolt sõltumata tema suhtest ohvriga ükskõik millises kohas, sh kodus või tööl vm. (Maailma Terviseorganisatsioon, 2010).
    Seksuaalvägivallale on iseloomulik, et see ei põhine vastastikusel kokkuleppel. Nö “nõusolek” (ingl. k. false agreement) seksuaaltegevuseks võidakse saavutada kehalise vägivallaga või sellega ähvardamisega, hirmutamisega, psühholoogilise survestamisega, manipuleerimisega või väljapressimisega, kasust ilmajätmise ähvardustega (nt edutamine tööl, hea hinne jmt). Peale selle, vaba nõusolekut seksuaaltegevuseks ei ole suutelised andma ka abitus seisundis inimesed (haiged, alkoholi või teiste uimastite mõju all, intellektipuudega), kes ei mõista toimunu tähendust ega ei ole võimelised väljendama oma nõusolekut või keeldumist. Sellistes tingimustes saavutatud “nõusolek” ei võrdu vabalt antud nõusolekuga ja selline seksuaaltegevus ei ole konsensuslik.
    Seksuaalvägivald on nii vägistamine (sh kooselus, kohtingul ja võõraste poolt) kui ka muudest seksuaaltoimingutest osa võtma sundimine. Seksuaalvägivalla üks vorme on seksuaalne ahistamine (ingl. k. sexual harassment) – so mis tahes soovimatu sõnaline, mittesõnaline või füüsiline seksuaalse olemusega käitumine või tegevus, mille eesmärk või tegelik toime on isiku väärikuse alandamine luues häiriva, ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna. Seksuaalvägivallaks loetakse ka prostitutsioonile sundimist, inimkaubandust seksuaalse ekspluateerimise eesmärgil, sunniviisilist pornograafia tootmises osalemist, laste seksuaalset ärakasutamist, sundabielusid (sh laste abielusid), sunniviisilist rasedust, aborti või steriliseerimist, neitsilikkuse tõestamise sundi, naiste suguelundite moonutamist (mutilatsiooni) ja muid, peamiselt naistevastase vägivalla ilmingud.

    Seksuaalvägivalla erinevaid avaldumisvorme esineb kõikjal ja kõikides ühiskonnakihtides ja ka koos elavate paaride hulgas. Seksuaalvägivald on kuritegu!
    Seksuaalvägivald mõjub negatiivselt seda kogenud inimese seksuaalelule, põhjustab ärevust või depressiooni, selle tagajärjed võib olla mõjutatud terve ülejäänud elu. Isegi kui rünnaku käigus ei saada vigastusi ega  kehaliselt haiget, mõjutab see pikka aega, sageli kogu elu, inimese psüühikat. Näiteks võivad inimesed, keda on seksuaalselt rünnatud, olla terve elu kartlikud, tunda ärevust ja sageli kannatavad seksuaalprobleemide all. Kui seksuaalvägivalda esineb korduvalt, kui selle käigus nõutakse seksuaalvahekorda, või kui vägivalla tarvitajaks on mõni pereliige, võivad tagajärjed olla veelgi tõsisemad. Seksuaalvägivalda kogenud inimene tunneb ennast üksikuna, väärtusetuna ja hirmununa. Seetõttu on oluline kohe pärast seksuaalvägivalda sellest kellelegi rääkida ning pöörduda nõu ja abi saamiseks.

  • Seksuaalne ahistamine

    Vaata Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi videoid seksuaalsest ahistamisest:
    Baaris 
    Sillal
    Pargis 

    Seksuaalne ahistamine on Maailma Terviseorganisatsiooni määratluse kohaselt seksuaalvägivalla üks vorme. Seksuaalse ahistamisena määratletakse füüsilist ahistamist (mittesoovitud puudutused, kallistused või suudlused), verbaalset ahistamist (seksuaalse alatooniga solvavad märkused või naljad, kohatud ettepanekud kohtinguteks, pealetükkivad ja solvavad küsimused eraelu või välimuse kohta), mitteverbaalset ahistamist (kohatud ja hirmutavad pilgud või irvitused; seksuaalse sisuga solvavate piltide, fotode või kingituste näitamine või saatmine; enda siivutult näitamine; vastu tahtmist pornograafilist materjali vaatama sundimine) ja küberahistamist (soovimatud seksuaalse sisuga ja solvavad e-mailid või sõnumid; solvavad kohatud lähenemiskatsed sotsiaalvõrgustikus) (Euroopa Põhiõiguste Amet). Teisiti öeldes on seksuaalne ahistamine igasugune mittesoovitud pealetükkiv seksuaalne tähelepanu.
    Seksuaalne ahistamine võib olla igasugune seksuaalse värvinguga toiming, mis tekitab ohvris ebamugavustunnet, vastumeelsust või hirmu.  Tihti käituvad ahistavalt inimesed, kellel on ahistatava üle mingit võimu. Seksuaalset ahistamist võivad kogeda nii poisid kui tüdrukud, mehed kui naised.
    Seksuaalne ahistamine on lubamatu ja võrdub seksuaalvägivallaga. Isegi kui see piirdub vaid sõnadega, kujutab see siiski rünnakut inimese isiksuse vastu ning haavab väärikust. Tähtis on seksuaalset ahistamist märgata ja sellele reageerida (teatada, otsida abi), kaasates võimalusel tunnistajaid!

  • Laste vastu suunatud vägivald

    Laste vastu suunatud seksuaalvägivald on lapse või noore kaasamine seksuaalsesse tegevusse, mida alla 18-aastane  laps/noor ise ei ole võimeline mõistma, millega ta ei nõustu ning mis on vastuolus ühiskonnas aktsepteeritavate väärtushinnangutega ja normidega. Eesti karistusseadustiku järgi on karistatav seksuaalvahekorras olemine alla 14-aastase lapsega. Laste vastu suunatud seksuaalvägivald on näiteks seksuaalse sisuga tegevus, kus ei kasutata alati sundi, aga kus täiskasvanu kasutab ära oma eelisolukorda lapse suhtes. Ärakasutaja võib avaldada survet, maksta tasu või ähvardada, et sundida last näiteks oma keha puudutamisele, seksuaalvahekorrale seksuaalse sisuga mängudele vms. Ka lastest erootiliste või pornograafiliste piltide, fotode või filmide tegemine, lastele erootiliste või pornograafiliste piltide, fotode või filmide näitamine, seksuaalsuse ja seksuaalkäitumisega seotud asjadest rääkimine lapsele mittekohasel viisil, seksuaalse sisuga märkuste tegemine lapse aadressil on lapse seksuaalne ärakasutamine.
    Lapse vastu suunatud seksuaalvägivald on ka suguiha rahuldamine lapsega. Tegemist on alati olukorraga, kus vaimsete ja füüsiliste jõudude ebavõrdsuse tõttu pole laps suuteline keelduma ja ennast kaitsma. Lapse vastu suunatud seksuaalvägivalla alaliik on intsest ehk verepilastus – see on igasugune seksuaalne tegevus alates hellitamisest ja lõpetades seksuaalvahekorraga, mis leiab aset pereliikmete vahel, kus laste ahistajaks on isa või kasuisa, ema või kasuema, vennad, õed, vanavanemad jt pereliikmed. See on kuritegu, mille eest vastutavad täiskasvanud.
    Pedofiilia on haiguslik seksuaalne kiindumus lastesse. Vastav seksuaalse sisuga tegevus on kuritegu. Pedofiilid võivad ohvreid otsida näiteks interneti jututubadest.
    Laste vastu suunatud seksuaalne vägivald võib kesta aastaid, kuna lapsel on sellest väga raske rääkida. Sageli teda hirmutatakse, ähvardatakse või manipuleeritakse lubaduste või kingitustega. Lisaks ei pruugi laps aru saada, et tegemist on vägivallaga. Sageli ta tunneb häbi ja ennast kaassüüdlasena toimunus ning lisaks on tal hirm, et tema ülestunnistust niikuinii keegi ei usu. Võib-olla ta ongi püüdnud sellest märku anda, kuid need katsed ei ole sageli täiskasvanute poolt vastuvõtlikkust leidnud, sest kogu probleemi püütakse perekonnas maha vaikida.

  • Vägistamine

    Vägistamise eesmärgiks ei ole seks teise inimesega, vaid ohvri kontrollimine, alandamine ja hirmu all hoidmine. Vägistamisega on tegemist, kui kedagi sunnitakse vastu tahtmist jõuga või vägivallaga ähvardades seksuaalsele tegevusele või seksuaalvahekorda astuma. Sagedamini on ohvriks mõlemast soost lapsed ja naised. Tavaliselt kujutletakse vägistajana ette võõrast meest, kes ründab ohvrit ootamatult pimedas parginurgas. Politsei andmetel on need aga harvad juhtumid. Tavaliselt on vägistaja tuttav, sageli elukaaslane. Ka võõrad püüavad ohvriga kõigepealt tuttavaks saada ja alles siis rünnata. Rünnak jätab ohvri ilma turvatundest, mis ei pruugi enam kunagi täielikult taastuda.
    Vägistamise korral, selleks, et saada abi, on igal juhul vajalik juhtunust rääkimine. Politseisse pöördumine võib olla psühholoogiliselt raske, kuid on vajalik selleks, et ohvri rollist välja astuda ja süüdlane tabada. See küll ei muuda kahjuks enam juhtunut olematuks, kuid võib ära hoida ja kaitsta võimalikke tulevasi ohvreid samasse olukorda sattumast. Naistearst või kohtuekspert saab kindlaks teha vigastused ja võimaliku nakatumise seksuaalsel teel levivatesse infektsioonidesse (sh HIV-nakkusesse), anda abi ja ära hoida soovimatut rasedust. Peale selle on esimestel ööpäevadel pärast vägistamist võimalik tõendusmaterjali koguda (seemnevedelik, riided jne). Uuringutulemusi kasutatakse hiljem vajadusel kohtus, see küll ei muuda juhtunut olematuks, kuid võib kaitsta tulevasi ohvreid samasse olukorda sattumast. NB! Oluline on pärast vägistamise aset leidmist pöörduda politseisse või arsti juurde võimalikult kiiresti, soovitavalt esimestel tundidel pärast juhtunut ja kindlasti mitte eelnevalt riideid vahetada ega pesta!