Kiirküsitlus

Millist rasestumisvastast vahendit Sa kasutad?

Hääleta

Mehe suguelundid

Mehe välissuguelundid on peenis ja munandikott, seesmised suguelundid on munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre.



Pildid: "Seksuaalkasvatus. II-III kooliaste. Õpetajaraamat" (Tallinn, 2005)

Mehe välissuguelundid on peenis ja munandikott, seesmised suguelundid on munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre.
Peenis koosneb peenisepeast ja peenisekehast. Peenisepea on väga tundlik ja see vastab arenguliselt naise kõdistile (kliitorile). Peenisepea (eriti selle servad) on tundlikum kui peenisekeha. Peenisepea servas võivad osadel meestel olla väikesed valged valutud moodustised, mis sarnanevad rasunäärmetega (nn pärlpaapulid) – haigust nad endast ei kujuta ja ravima neid ei pea. Peenise sees kulgeb kusiti, mille kaudu väljub kehast nii uriin kui ka seemnevedelik ehk sperma. Peenis ei sisalda lihaseid ega luid. Enamik poistest tunneb muret oma peenise suuruse pärast ja võrdleb ennast eakaaslastega. Meeste peenise  kuju ja suurus võivad küll erineda, aga mitte oluliselt. Rahulolekus tõmbub peenis  tavaliselt kokku, samuti külma või ärevuse korral. Võiks öelda, et mida suurem on peenis lõdvenenult, seda vähem suureneb ta erutudes ning vastupidi. Peenis võib näida väiksem ülaltvaates võrreldes kõrvaltvaatega. Seepärast peenis tundub suurem, kui vaadata seda peeglist. Täiskasvanud mehe peenise pikkus on lõdvenenult tavaliselt 6-10 cm ja jäigastunult umbes 10-15 cm, kõvastunult on mehe peenise läbimõõduks 3-4 cm. Peenise mõõtmed ei sõltu seksuaalkogemusest ega spetsiaalsetest harjutustest. Tavaliselt on mehe peenis lõdvenenud ja ripub allapoole.

Eesnahk on peenisepead kattev liikuv nahavolt. Eesnahal on kaitsefunktsioon, samuti paikneb seal palju närvilõpmeid. Eesnaha all olev kreemjas eritis ehk smeegma on keha loomulik eritis, kuid põletiku vältimiseks on oluline eesnaha alust piirkonda iga päev voolava vee all pesta. Suguelundite hügieen näitab lugupidamist nii endast kui ka oma partnerist. Pesemiseks on soovitav kasutada nahka mitte ärritavat seepi, vahel võib ka lihtsalt veega pesta. Kui tõmmata eesnahka tahapoole, peaks paljastuma peenisepea. Kitsenenud eesnahk ehk fimoos takistab peenisepea paljastumist ning selle pesemist ning võib põhjustada valulikku erektsiooni ja eesnahaalust põletikku. Eesnaha kitsenemise puhul võib püüda eesnahka vähehaaval venitada soojas vannis, liigutades teda edasi-tagasi üle sugutipea. Alati, kui on tegemist kitsama eesnahaga, tuleks see ka algasendisse tagasi nihutada. Poistel esineb fimoosi enne murdeiga oluliselt sagedamini kui vanematel poistel – kui aga enne murdeiga fimoos kaebusi ei põhjusta (ei sega urineerimist, ei ole põletikus ega sügele pidevalt), siis ei ole taolise fimoosiga kuni murdeeani vaja enamasti midagi ette võtta. Enamik fimoose laheneb murdeea jooksul iseeneslikult, ilma ravita. Fimoosi raviks kasutatakse pehmendavaid salve, eesnahka venitavaid harjutusi ning vajadusel ka väikest operatsiooni, mille käigus eesnahka laiendatakse või eemaldatakse see täielikult.
Täielikku eesnaha eemaldamist nimetatakse ümberlõikamiseks. Suur osa mehi maailmas on ümber lõigatud, seda tihti usulistel või kultuurilistel kaalutlustel. Näiteks lõigatakse kõik moslemi ja juudi poisid lapsepõlves ümber. Eesnaha lõikus ei mõjuta võimet seksuaalse naudingu andmisel ja saamisel. Eesnaha alumisel küljel paikneb eesnahakida. Mõnikord võib see seksuaalvahekorra ajal liigselt venituda ja rebeneda, tekkiv väike veritsus möödub enamasti iseenesest.

Munandites toodetakse seemnerakke ehk spermatosoide ja meessuguhormooni (testosterooni). Meestel on kaks munandit, mis ripuvad kehast eemal munandikotis, suguti taga. Munand meenutab kujult ovaalset palli või ploomi. Mõlemad munandid peaksid olema ligikaudu sama suuruse ja kaaluga. Üks munanditest, tavaliselt vasem, asetseb sageli pisut madalamal kui teine. Munandite maht on oluline, kuna munandi igas milliliitris toodetakse vastav arv seemnerakke. Munandite peal paiknevad munandimanused. Munandimanused on olulised seemnerakkude küpsemisel ja säilitamisel. Kui osaleda sportmängudes, kus löögid võivad munandeid ohustada, siis tuleb kasuta plastmassist kaitset ehk karpi. Oma munandeid tuleb ise aeg-ajalt kontrollida.

Krüptorhism ehk munandi puudumine munandikotis avastatakse tavaliselt juba lapseeas. Lootel paiknevad munandid kõhuõõnes ning laskuvad vahetult enne sündi munandikotti. See võib toimuda ka hiljem, pärast sündi. Krüptorhismi korral on vaja teha operatsioon enne teist eluaastat. Tavaliselt korvab olemasolev munand puuduoleva munandi töö. Ka hilisemal eluperioodil, kui avastatakse ühe munandi puudumine, tuleb kindlasti arsti poole pöörduda. 

Munandikotis ehk skrootumis paiknevad munandid. Munandikott paikneb kehast veidi eemal, sest küpsemiseks vajavad seemnerakud kehasisesest jahedamat temperatuuri. Tavaliselt on munandikott tumedamat värvi kui ülejäänud nahk ja on kaetud karvadega. Külmaga muutub munandikott kortsuliseks ja tõmbub kehale lähemale. Soojaga aga ripuvad munandid vabalt ja munandikott on siledama pinnaga. Küllalt sageli esineb munandikoti veenilaiendeid. Silmaga nähtava väljavõlvuvuse korral munandi kohal tuleb lasta end kontrollida, sest ravita jäänud munandikoti veenilaiend võib halvendada tulevikus seemnerakkude tootmist.

Seemnejuhad, seemnepõiekesed - Valminud seemnerakud liiguvad piki seemnejuha seemnepõiekestesse, kus lisatakse seemnerakkudele nende elutegevuseks vajalikku vedelikku. Seemnejuhad kulgevad munanditest läbi eesnäärme kusitini.

Eesnääre ehk prostata paikneb kusepõie all, seal saavad kokku munanditest tulev seemnejuha ja kusepõiest tulev kusejuha. Eesnäärmes toodetakse samuti seemnerakkudele vajalikku vedelikku. Edasi satub seemnevedelik ehk sperma kusitisse ja seemnepurske e ejakulatsiooni ajal liigub lühikeste pursetena välja.