Kiirküsitlus

Millist rasestumisvastast vahendit Sa kasutad?

Hääleta

Murdeea tunnused

Murdeikka jõudmisest annab märku terve rida muutusi välimuses ja kehas. Esmaseks murdeea muutuseks poistel on munandite ja peenise kasv. Sel ajal munandikott suureneb ning muutub tumedamaks. Peenis kasvab pikemaks, laieneb ja muutub tumedamaks. Järgneb karvakasv esmalt peenise juurele. Hiljem järgneb karvade kasv kätele, jalgadele, kaenlaalustesse, peenise ümbrusesse, munandikotile, näole ja rinnale. Näokarvad hakkavad kõigepealt tekkima ülahuulte nurkadest ning põse ülaosast, vuntsid tekivad ülahuule keskossa. Kiire kasvu tulemusena kasvab poiss pikemaks ja kehamass suureneb eeskätt kasvava lihasmassi arvelt. Üsna tavaline on, et rinnanibud ja rinnanäärmed võivad suureneda ja tundlikumaks muutuda ja mõne aja vältel tundlikud olla, see möödub iseenesest mõne aja jooksul.  Samal ajal toimub häälemurre – see on tingitud häälepaelte, kõrikõhrede ja -lihaste kasvust ning algab umbes 13–14-aastaselt. Häälemurre võib kesta paar aastat, ent võib toimuda ka oluliselt kiiremini – kummalgi juhul pole tegu haiguse, vaid individuaalsete eripäradega.

Iseeneslikke erektsioone võib poistel tekkida ka imiku- ja väikelapseeas, aga sagedamini murdeeas. Umbes aasta pärast peenise kasvu algust, tavaliselt 12. ja 15. eluaasta vahel, toodetakse munandites üha rohkem seemnerakke ja tekivad magades iseeneslikud seemnepursked e pollutsioonid e “märjad unenäod” – neid esineb kõikidel poistel ja vahel ka täiskasvanutel. Seemnepursked võivad toimuda ka suguelundite stimuleerimisel (vt eneserahuldamine). Kui munandites hakkavad valmima seemnerakud, siis on poiss on viljastamisvõimeline. Ühest seemnerakust piisab munaraku viljastamiseks. Ühes seemnepurskes (2–5 milliliitrit ehk pool kuni üks teelusikatäit) on keskmiselt 80–400 miljonit seemnerakku. Seemnerakk on organismi üks väiksemaid rakke, mis on liikumisvõimeline ja mikroskoobis konnakullese sarnane.