Kiirküsitlus

Millist rasestumisvastast vahendit Sa kasutad?

Hääleta

Esimene naistearsti külastus

Vestlus ja nõustamine. Naistearst esitab küsimusi pöördumise põhjuse, menstruatsioonitsükli (meenuta, millal su viimane menstruatsioon algas; hea oleks kaasa võtta menstruatsioonikalender), suguelu, rasestumisvastaste vahendite kasutamise, varasemate raseduste, naistehaiguste, suguhaiguste, üldhaiguste, ravimite kasutamise, operatsioonide, kahjulike harjumuste ja perekonnaanamneesi kohta ning vajadusel esitatakse täiendavaid küsimusi sõltuvalt käesolevast probleemist või küsitluse käigus ilmnenud informatsioonist.

Naistearsti vastuvõtt ei pruugi alati sisaldada günekoloogilist läbivaatust. Näiteks, kui neiu pöördub esmaseks nõustamiseks rasestumisvastaste vahendite osas. Kui neiu pole varem suguelu elanud, siis tehakse läbivaatust ainult väga konkreetse vajaduse korral ning seda ei pruugita teha täismahus. See tähendab, et läbivaatus võib piirduda ainult välise vaatlusega või pisikese tupepeegli kasutamisega või proovide kogumisega ilma tupepeeglit kasutamata.

Tihtilugu on vajaliku informatsiooni kogumiseks läbivaatus siiski vajalik. Selle käigus hindab naistearsti välissuguelundeid, tupevoolust, tupelimaskesta, emakakaela ja seesmisi suguelundeid. Läbivaatuse jaoks kasutatakse spetsiaalset tupepeeglit, mis võib olla metallist või plastmassist. See pannakse ettevaatlikult tuppe. See võimaldab arstil vaadata tuppe sisse, hinnata tupe limaskesta, tupevoolust ja emakakaela ning võtta teatud analüüse.
Arst võib tupest või emakakaelast võtta proove sugulisel teel levivate haiguste suhtes. Tupevooluse proovi võidakse võtta, kui on kahtlus tupepõletikule. Emakakaelast võetakse PAP-testi ehk emakakaelavähi sõeluuringu jaoks materjali. PAP-testi võetakse alates 21. eluaastast. Seejärel võetakse peegel tupest välja. Naistearst asetab tuppe kaks parema käe sõrme ja paneb vasaku käe kõhu peale. Sel moel saab ta läbi kõhuseina nö “kahe käe vahel” katsuda emakat ja emaka kõrvalkudesid – uurida nende suurust, asetsust, hinnata valulikkust ning tuvastada lisamasse. Vajadusel tehakse ka ultraheli. Tavaliselt tehakse seda pikerguse tupekaudse anduriga, kuna see võimaldab vaagnaelundeid paremini vaadata. Neidudel, kes pole suguelu elanud, võib ultraheli teostada ka kõhu pealt (selle jaoks peab põis täis olema) või pärasoole kaudu (kuna tihti võib juhtuda, et kõhu pealt tehtav ultraheli ei pruugi anda piisavat informatsiooni).

NB! Varem arvati, et kõik tüdrukud peavad mõni aeg pärast menstruatsioonide algust naistearsti juurde minema. Tegelikult pole see vajalik, kui kaebusi ei esine. Küsimuste korral võib siiski vastuvõtule pöörduda, sest vastuvõtt ei pea alati sisaldama günekoloogilist läbivaatust, kui pole kaebusi või kui patsient läbivaatust ei soovi.