Kiirküsitlus

Millist rasestumisvastast vahendit Sa kasutad?

Hääleta

Küsimusi menstruatsiooni kohta

  • Kuidas menstruatsiooni ajal toimida?

    Menstruatsiooniveri on tumepunane, iseloomuliku lõhnaga ega hüübi. Ta võib sisaldada suuremaid tükke, mis on limaskesta osad. Tavaliselt on menstruatsiooni esimesed päevad vererohked, verd eritub ka öösel. Kokku eritub ühe menstruatsiooni jooksul alla poole klaasi verd. Selleks, et erituv veri pesu ei määriks, kasutatakse hügieenisidemeid, tampoone või spetsiaalset menstruatsioonianumat, millesse koguneb menstruatsiooniveri.

    Sidemed on tehtud hästiimavast materjalist. Vastavalt erituva vere hulgale on võimalik kasutada õhemaid ja paksemaid, lühemaid ja pikemaid (öised) sidemeid. Side kinnitub liimiriba abil aluspükstele, ka tiivakesed on parema kaitse huvides. Sidet tuleb vahetada kõige harvem 3-4 tunni järel. Öösel võib sideme jätta terveks uneajaks. Kasutatud side tuleb pakkida spetsiaalsesse uue sidemega kaasas olevasse ümbriskilesse või tualettpaberisse ja visata prügikasti. WC-potti sidemeid visata ei või.

    Tampoon on tihe vatirullike, millel on küljes peenike nöör (tampooni tupest eemaldamiseks). Mõnedel tampoonidel on ümber kapsel ehk aplikaator, mis kergendab paigaldamist. Enne tampooni paigaldamist tuleb pesta käed. Algaja tampoonikasutaja võiks kasutada väiksemaid (mini) tampoone, neid on lihtsam paigaldada. Tampooni paigaldamiseks tuleb esmalt üles leida tupeava. Võta peegel ja vaata! Kilest vabastatud tampoon tuleb sõrmega küllalt sügavale tuppe lükata, õigesti paika saanud tampooni pole tunda (kui tunned, pole tampoon piisavalt sügavale saanud). Vahetama pead seda nagu sidetki, vastavalt vereerituse tugevusele, 3-4 tunni järel. Võimalusel võiks ööpäevas olla ka mõni tampoonivaba periood, mil kasutatakse sidet, näiteks öösel. Seda seetõttu, et pidev tampoonide kasutamine võib häirida tupe normaalset tasakaalu. Kasutatud tampoon tuleks pakkida tualettpaberisse ja visata prügikasti. WC-potti pole tampooni hea visata, kuna võib torud ummistada. Tampooni võib kasutada ka siis, kui ei ole vahekorras olnud.

    Menstruatsioonianum (nt Mooncup) on spetsiaalne enamasti silikoonist kellukesekujuline anumake, mis asetatakse menstruatsiooni ajal tuppe ja mis seal menstruatsioonivere endasse kogub. Anum liibub tupe ülaseinale ega kuku tupest välja. See on korduvkasutatav. Seda tuleb välja võtta, tühjendada ja loputada 4-12 h tagant, sõltuvalt menstruatsioonivere hulgast. Seda saab soetada ökopoodidest.

  • Kuidas aru saada, et esimene menstruatsioon on tulemas?

    Umbes aasta enne esimest menstruatsiooni hakkab tupest erituma valgevoolust (see on normaalne tuppe kaitsev eritis). Mõned päevad enne menstruatsiooni võid sa end pisut halvasti tunda: valu alakõhus, peavalu, pingetunne rindades.

  • Kuidas ennast esimeseks menstruatsiooniks ette valmistada?

    Kuna erituva vere hulk esimeste päevade ajal on vähene, ei maksa katastroofi karta. Et olla valmis võimalikuks üllatuseks, kanna üht sidet endaga kaasas. Mõistagi ei ole sul vaja häbeneda, kui on vaja sidet laenata - mõnel sõbrannal, kooliõel, õpetajal kindlasti on. Hoolimata ettevalmistustest võib esimene menstruatsioon tulla ikkagi ootamatult. Sulle võib tunduda, et see tuli liiga vara (kellelgi pole veel menstruatsioonid alanud) või liiga hilja (kõikidel on juba menstruatsioon alanud). Pea meeles, et see, millal menstruatsioonid algavad, on suures osas pärilik ja individuaalne. Enamasti algavad menstruatsioonid siiski 11. ja 14. eluaasta vahel. Kui 14.eluaastaks on hakanud arenema rinnad ja tekkinud on karvakasv, pole mõtet muretseda, sest tõenäoliselt algab peatselt ka menstruatsioon. Kui menstruatsioon pole alanud 16. eluaastaks, peaks igaks juhuks arstilt nõu küsima ja vajadusel uuringuid tegema.

  • Kust ja milliseid sidemeid/tampoone osta?

    Apteekides ja poodides on sidemeid ja tampoone saada suures valikus. Millised just sulle kõige paremini sobivad, tuleb proovides välja selgitada. Kuula ka mõne kogenud inimese (ema, õe) nõu, häbenemiseks pole põhjust. Kõik naised ostavad ja kasutavad neid ju regulaarselt.

  • Kui sageli tuleks end menstruatsiooni ajal pesta?

    Kuna õhu ja mikroobidega kokkupuutel hakkab veri lagunema ja tekitab ebameeldivat lõhna, on menstruatsiooniaegne pesemine väga oluline. Tee seda võimalusel iga kord sidet vahetades, kindlasti aga hommikul ja õhtul voolava veega eest taha suunas.

  • Kas menstruatsioon on valus?

    Esimestel päevadel võid tunda tuima valu alakõhus. See ei ole haiguslik, vaid põhjustatud emakalihase kokkutõmmetest, et verd emakast eemaldada. Vaata ka: menstruatsioonivalud.

  • Kas menstruatsiooni ajal võib ujuda, sportida?

    Üldiselt menstruatsioon sportimist ei takista. Kui sa end siiski halvasti tunned, pea nõu treeneri või õpetajaga. Enne kui alustad aktiivsemat liigutamist (trenn, tantsimine), oleks hea sidet vahetada, sest siis võib vereeritus olla tugevam. Kui kasutad tampooni, võid ka ujumas ja saunas käia.

  • Kas päevade ajal võib vahekorras olla?

    Siin on ikkagi määrav enesetunne ja soov vahekorraks. Kui rasedust pole plaanis, siis tuleb ka menstruatsiooni ajal vahekorras olles kasutada rasestumisvastaseid vahendeid.

  • Mis on “ohtlikud päevad”? Millal võib rasedaks jääda?

    “Ohtlikud päevad” on periood umbes kaks nädalat enne järgmist menstruatsiooni, mil toimub ovulatsioon ja rasestumise tõenäosus on kõige suurem. Arvestades munaraku ja seemnerakkude eluiga (vastavalt kuni 48 ja 72 tundi), on rasestumine võimalik ovulatsiooni päeval ning 3-4 päeva enne ja pärast seda. Sellisel moel "ohtlike päevade" arvutamine võib siiski olla ebatäpne, sõltuvalt tsükli pikkusest ja vähimastki ebaregulaarsusest. Kindlasti ei saa "ohtlike päevade" arvestamist pidada tõhusaks rasestumisvastaseks meetodiks. Rasestumine on võimalik ka juba enne esimest menstruatsiooni, sest munaraku küpsemine toimub enne menstruatsiooni.

  • Mis on menstruatsioonikalender ja kuidas seda pidada?

    Igal kuul oleks mõistlik enda jaoks väiksesse kalendrisse või telefoni või vastavasse mobiilirakendusse üles märkida menstruatsiooni toimumise päevad, sest selle järgi saad teada oma tsükli umbkaudse pikkuse ja oletatava järgmise menstruatsiooniaja (et näiteks võimalikke ebamugavusi arvestades planeerida sidemete ostmist, reisile minekut). Menstruatsioonikalendri järgi saad arvestada ovulatsiooni oletatavat aega, kui soovid rasestuda. Ka naistearsti külastades võib seda vaja minna.

  • Mis võib mõjutada väljakujunenud menstruatsioonitsüklit?

    Sellele võivad mõjuda üsna mitmed asjaolud. Seksuaalvahekorras olnud neidude/naiste puhul on kõige sagedasem menstruatsiooni hilinemise või ärajäämise põhjus rasedus. Niisiis, kui oled vahekorras olnud ja menstruatsioon õigel ajal ei alga, tuleks teha rasedustest. Kui oled päevade ajal haige, võib erituva vere hulk olla tavalisest väiksem, päevad kesta lühemat aega või hilineda. Kui võtad kaalus kiiresti alla, võib menstruatsioon ära jääda. Menstruatsioonide esinemisel loetakse kriitiliseks kehakaaluks ~48 kg. Ka suur ülekaal võib menstruatsioonitsüklit häirida. Menstruatsioon võib hilineda tugevate emotsionaalsete üleelamiste (mure, eksamid, kolimine), või raske füüsilise pingutuse, näiteks suure treeningkoormuse, korral.

  • Kuidas naised vanasti hakkama said?

    Olles praegu küllalt hästi varustatud menstruatsioonitarvikutega, on üsna raske ette kujutada, kuidas naised vanasti oma igakuiste muredega hakkama said. Loodusrahvad on olnud küllalt leidlikud igasuguste looduslike materjalide ärakasutamisel ja teadmised anti edasi põlvest põlve. Vanasti austati ja pühitseti tüdruku esimest menstruatsiooni, see oli tähtis märk tema suguküpseks saamisest. Mõnedes kultuurides on peetud menstrueerivat naist mittetäisväärtuslikuks, teda peeti räpaseks ja ta suleti kinnisesse ruumi, ta ei tohtinud süüa teha ega kirikus käia. Ka suguelu oli päevade ajal keelatud. Et aluspükse ei kantud, lasti voolusel mööda jalgu alla voolata ja kasutati pühkimiseks heina või lund. Tõenäoliselt oli menstruatsioon talunaisele siiski suhteliselt harv probleem, sest rasedusi ja nende katkemisi oli palju ja lapsi imetati samuti mitmeid aastaid, samuti katkestasid sõjad ja pikad näljahädad normaalse tsükli. Alles 20. sajandi algul hakati koos aluspükste levikuga kasutama ka vanu riidelappe, mida pesti ja kasutati korduvalt, taludes ei võetud seda uuendust aga pikka aega vastu, peeti ebahügieeniliseks ja vaba tuulutust segavaks. Suur samm naiste elu kergendamiseks tehti 1920.aastal, kus valmistati esimesed sidemed ja 30-ndal ka tampoonid, mida pidevalt ka uuendatud on, muutes neid õhemateks ja mugavamateks. Nõukogude aegki oli parajaks proovikiviks, sest üleüldise puuduse juures ei tuntud ka sidemeid ja tampoone ning tavalist vattigi oli keeruline hankida.