Kiirküsitlus

Millist rasestumisvastast vahendit Sa kasutad?

Hääleta

Menstruatsioon

Naise kehale on loodus andnud võimaluse viljastuda, kanda ja sünnitada järglasi. Selle teenistuses on terve elundite süsteem, mis juba vastsündinud tüdrukul olemas on ning mis murdeeas tööle hakkab. Kuigi toimuma hakkav võib esialgu üsnagi harjumatu olla, on see siiski normaalne keha funktsioneerimine, tahab vaid pisut aega sisseelamiseks. Kindlasti on siin abi teadmistest, kuidas viljakussüsteem töötab.

Munarakud valmivad munasarjades e. ovaariumides, mis asuvad alakõhus, emaka külge kinnitunult. Väike tüdruk sünnib umbes 200 000 munaraku algmega kummaski munasarjas. Murdeea algul, enamasti vanuses 10–13 aastat valmivad suguhormoonide toimel esimesed folliikulid. Folliikulite küpsemist põhjustab ajuripatsis toodetud hormoon: FSH ehk folliikuleid stimuleeriv hormoon. FSH kandub verega folliikuliteni, kus ta põhjustab folliikuli ja selles sisalduva munaraku küpsemise ja kasvamise. Igas folliikulis on munarakk, mida ümbritseb vedelik, küpsedes see paisub ja nihkub munasarja pinnale. Munaraku suurus on umbes 1/5 mm. Naise elu jooksul valmib ligi 400 viljastumisvõimelist munarakku.

Kord kuus, enamasti 14 päeva enne uut menstruatsiooni, küpseb üks munarakk lõplikult. Seda põhjustab folliikulis toodetav hormoon östrogeen. Munarakku ümbritsev kile lõhkeb ja munarakk paisatakse munasarjast välja. Seda nimetatakse munairdeks e. ovulatsiooniks. Munarakku ootab munajuha, mis munaraku oma narmastega kinni haarab ja emaka poole toimetab. Sellest hetkest, kui küps munarakk munasarjast välja visatakse, on ta 24-48 tunni jooksul viljastumisvõimeline. Kui munarakk kohtab teel emaka poole seemneraku e. spermatosoidiga, võib toimuda viljastumine. Raseduse korral toodavad munasarjad kollaskehahormooni ehk progesterooni, et takistada uute munarakkude küpsemist. Kui viljastumist ei toimu, hukkub munarakk ja laguneb veel enne emakasse jõudmist. Tühi folliikul, kust munarakk lahkus, muutub nn. kollaskehaks, mis toodab naissuguhormooni progesterooni. See takistab mõneks ajaks uute munarakkude eraldumist. Progesterooni tootmine kollaskehas väheneb jällegi 2 nädala pärast ja munasarjas algab uus tsükkel uue munaraku küpsemisega, seda muidugi juhul, kui munarakk viljastumata jäi.

Emakas on turvaline paik viljastunud munarakule. Emaka limaskest valmistab ajal, kui munasarjas munarakk küpseb, end ette selle vastuvõtuks, muutudes kohevaks, veresoonterikkaks ja toitvaks. Kui viljastumist ei ole toimunud eritub limaskest emakast koos verega. Seda eritist nimetataksegi menstruatsioonivereks ja toimuvat menstruatsiooniks. Nimesid on talle antud teisigi: mens, pahad päevad, kuupuhastus jne. Menstruatsioon kestab ~3-6 päeva, siis alustab emakas uue limaskesta kasvatamist. Ja kogu tsükkel hakkab uuesti otsast peale.



Pilt "Seksuaalkasvatus. II-III kooliaste. Õpetajaraamat" (Tallinn, 2005)

Esimest menstruatsiooni nimetatakse ladinakeelse terminiga menarche ja see tähendab, et on võimalik jääda rasedaks. Menstruatsioonid algavad murdeeas ja kestavad neljakümnendate eluaastate lõpuni või viiekümnendate alguseni. Aega, mil menstruatsioonid lakkavad, nimetatakse menopausiks. Menstruaaltsükkel on periood alates eelneva menstruatsiooni esimesest päevast kuni järgmise menstruatsiooni esimese päevani. Keskmiselt on menstruaaltsükli pikkus 28 päeva, kuid ka 21–35- päevane tsükkel on normaalne. Samuti on normaalne tsükli kõikumine nädala ulatuses. Peale esimest menstruatsiooni ei pruugi korrapära tekkida umbes aasta-pooleteise jooksul, mõnel naisel aga võib tsükkel ebaregulaarseks jäädagi.