Kiirküsitlus

Millist rasestumisvastast vahendit Sa kasutad?

Hääleta

Naise suguelundid

VÄLIMISED SUGUELUNDID



Pilt: "Seksuaalkasvatus. II-III kooliaste. Õpetajaraamat" (Tallinn, 2005)

Häbe ehk vulva - siia alla kuulub häbemekink, suured ja väikesed häbememokad, kliitor ja tupeesik. Kõik need elundid võivad olla inimeseti väga erineva kuju, suuruse ja värvusega.

Häbemekink - rasvkoe padjand häbemeliiduse kohal, mis murdeeas kattub häbemekarvadega.

Suured ehk välimised häbememokad - häbemekink lahkneb allpool kaheks suureks häbememokaks, mille vahele jääb häbemepilu. Suured häbememokad võivad olla kaetud häbemekarvadega.

Väikesed ehk sisemised häbememokad - asuvad suurte häbememokkade vahel, piiravad tupeesikut. Nad on kaetud limaskesta meenutava roosa nahaga ja on erinevatel naistel väga erineva kuju ja suurusega, võivad olla vaevumärgatavad või ulatude välimiste häbememokkade vahelt välja. Tupesuudmest tagapool nad ühinevad.

Kõdisti ehk kliitor - asub väikeste häbememokkade eesmises kokkupuutekohas ja ulatub suurte ja väikeste häbememokkade alusesse piirkonda. See on kõige tundlikum koht naise kehal ning mängib tähtsat rolli seksuaalse erutuse ja naudingu tekkes. See on ainuke organ inimkehas, mille ainus funktsioon on seksuaalne nauding.

Kusiti - juha, mida mööda liigub uriin. Tupeava lähedal on kusitiavaus, mille kaudu uriin kehast väljub.

Tupeavaus - tupe väline avaus kehapinnal.

Pärak - pärasoole avaus.

Lahkliha - tupesuudme ja päraku vaheline piirkond.

Bartholini näärmed - paiknevad suurte häbememokkade tagumises osas, pole nähtavad ega katsutavad. Seksuaalse erutuse puhul eritub nendest vedelikku, mis niisutab tupeesikut ja soodustab sellega suguühet.

Neitsinahk ehk hüümen - mitmesuguse kujuga, tavaliselt poolkuu-kujuline limaskesta volt, mis katab osaliselt tupeavaust, aga võib ka üldse puududa. Neitsinahk võib venida või rebeneda esimese vahekorra ajal, tampooni kasutamisel, sõrme viimisel tuppe või sporti tehes. Venides või rebenedes võib esineda ka vähest veritsust, kuid kaugeltki mitte kõigil. Neitsinahka on ajalooliselt ja kultuuriliselt seostatud "neitsilikkuse" ja "puutumatusega". Tegelikult ei anna neitsinaha olemasolu või kuju adekvaatset infot selle kohta, kas naine on vahekorras olnud või mitte, ammugi ei määra neitsinahk naise või neiu väärtust.

SEESMISED SUGUELUNDID



Pilt: "Seksuaalkasvatus. II-III kooliaste. Õpetajaraamat" (Tallinn, 2005)

Tupp ehk vagiina -  on torujas elund, mis ühendab emakat tupeavaga. Suguühte ajal siseneb suguti e. peenis tuppe. Sünnitusel väljub laps tupe kaudu.

Emakakael - asub emaka alaosas. Emakakaelas on avaus, mille kaudu liiguvad seemnerakud tupest emakasse, väljub menstruaalveri ja tuleb sünnitusel ilmale laps.

Emakas - pirnikujuline lihaseline organ, mis on umbes 7 cm pikk ja 5 cm lai. Seal areneb raseduse ajal loode. Emakaõõs on vooderdatud limaskestaga, millest osa heidetakse koos verega välja menstruatsiooni ajal. Emakas kasvab laps, kuni ta on sünniks valmis.

Munajuhad - lihaselised torukesed, mis on umbes 10 cm pikad. Munajuhad ühendavad emakat munasarjadega. Just nimelt munajuhades toimub munaraku viljastumine ja munajuha ülesanne on viljastatud munaraku transport emakasse.

Munasarjad - naise sugunäärmed. Asuvad munajuhade otste läheduses vaagna külgseinte suunas, nende pikkus on 3-4 cm, paksus 1-2 cm ja kaal 6-8 g. Munasarjadel on kaks peamist ülesannet: munasarjades valmivad munarakud e. naissugurakud, ja seal toodetakse naissuguhormoone. Murdeeas hakkavad keha hormoonid põhjustama munarakkude küpsemist. Tavaliselt küpseb üks munarakk korraga, väga harva ka kaks. Seda nimetatakse ovulatsiooniks. Küps munarakk liigub pärast ovulatsiooni munajuhasse. Munarakud -  Tütarlapse sünnimomendil on tema munasarjades ca 400 000 - 500 000 põiekest e. folliikulit. Nendes asuvad ebaküpsed munarakud. Suguküpsuse perioodiks väheneb nende arv umbes 10 korda. Viljastumisvõimeliseks saab nendest ainult iga sajas munarakk.