Kiirküsitlus

Millist rasestumisvastast vahendit Sa kasutad?

Hääleta

Valgevoolus

Valgevoolus e. tupevoolus on tupe limaskestast ja emakakaela näärmetest erituv vedelik. Osa sellest imetakse tupe limaskesta poolt uuesti endasse, kuid ülejäänu väljub kehast tupeavause kaudu. Voolust mõjutavad veres olevad hormoonid, mistõttu menstruatsioonitsükli jooksul see muutub. Tupevoolus täidab teatavat kaitsefunktsiooni ja hoolitseb selle eest, et tupe limaskest oleks alati niiske ja seal valitseks õige, happeline keskkond. See omakorda loob head tingimused selleks, et limaskestal leiduvad seened ja bakterid võiksid elada õiges tasakaalus. Kui tasakaalu rikutakse, saavutavad mõned bakterid või seened ülekaalu, kutsudes esile tupe limaskesta põletiku. Põletik toob endaga kaasa rohke vooluse.
Vooluse hulk sõltub organismi hormonaalsest tasakaalust. Mõnel vastsündinud tüdrukulgi eritub vähene tupevoolus. See tuleb sellest, et looteeas avaldavad mõju ema suguhormoonid. Murdeea alguses, umbes 10–11- aastaselt, hakkab tüdruku organism tootma suguhormoone. Umbkaudu aasta jooksul enne esimest menstruatsiooni hakkab tupest erituma voolust, see on märk sellest, et organism on alustanud suguhormoonide tootmist. Voolus on valkjas või veidi kollakas, pisut hapuka lõhnaga. Välisõhuga kokku puutudes muutub selle lõhn ja värv veidi, jättes aluspükstele kollakaid plekke.
Hormoonitaseme kõikumise tõttu menstruatsioonitsükli jooksul võib muutuda vooluse hulk ja iseloom. Vahetult pärast menstruatsiooni on tupes suhteliselt vähe voolust, see on tihedam ja piimjas. Menstruatsioonitsükli keskel, umbes ovulatsiooni ajal, kui hormoonide hulk järsult tõuseb, muutub voolus rohkemaks, klaasjaks ja elastseks, sarnaseks toore munavalgega. Selline vooluse iseloom kergendab seemnerakkude pääsemist küpse munarakuni ovulatsioonijärgselt, kuni munarakk on eluvõimeline (s.o. ~48 tundi). Pärast ovulatsiooni muutub voolus jällegi tihedamaks ja piimjaks. Erinevatel naistel on tupevooluse hulk erinev. Mõne jaoks on normaalne, kui kogu tsükli jooksul on tupe sissekäik pisut niiske ja voolus määrib pesu. Teisel jälle esineb "niiske periood" vaid vahetult ovulatsiooni ajal. Kuigi rohkem või vähem voolust on täiesti normaalne, võib see vahel küllalt tülikas tunduda. Tupevooluse hulk võib muutuda elu jooksul, sõltudes rasedustest ja üldisest tervisest. Raseduse ajal tõuseb erituvate hormoonide hulk tunduvalt ja seetõttu rohkeneb ka vooluse hulk. Umbes 50-aastaselt, kui munasarjad järjest vähem hormoone toodavad, muutub ka tupp järjest kuivemaks. Tupp muutub niiskeks ka seksuaalse erutuse korral: suurte häbememokkade all asuvad  nn. Bartholini näärmed, mis erutuse tekkimisel eritavad sekreeti ja niisutavad tupeesikut, muutes sellega suguti tuppeviimise vahekorra ajal libedamaks.
Kuna voolus väikeste hulkadena pidevalt eritub ja välistele suguelunditele kleepub, on mõistlik puhtama ja mugavama enesetunde huvides alakeha vähemalt üks kord päevas voolava veega pesta. Seebi kasutamine on enesetunde küsimus, see võib aga suguelundeid ärritada. Parem on kasutada spetsiaalseid intiimpesuks ettenähtud vedelseepe. Kunagi ei tohiks tuppe seestpoolt pesta, isegi siis, kui voolus on rohke või halvalõhnaline, sest tupe seespidine pesemine häirib tupe normaalset kaitsvat tasakaalu ja võib põhjustada tupepõletikke. Et säästa pesu, võib kasutada kas igapäevaselt või siis "märjematel päevadel" spetsiaalseid õhukesi pesukaitseid. Sage pesukaitsete kasutamine võib põhjustada mõnedel naistel nahaärritust ja soodustada tupepõletike teket. Tampoonide kasutamist menstruatsioonide vahelisel ajal ei saa küll õigeks pidada. Pikaks ajaks tuppe jäänud tampoon on väga soodne pind bakterite vohamiseks, samuti võib see tupevoolust endasse imedes tuppe liigselt kuivatada ja ärritada .
Oma normaalse tupevooluse tundmine aitab ära tunda muutusi, mis võiksid viidata tupepõletikule. Põletiku tagajärjel voolus rohkeneb, võib muutuda halvalõhnaliseks, rohekaks, vahutavaks või tükiliseks. Põletikuline voolus võib põhjustada ka suguelundite sügelust ja valulikkust ning valulikku urineerimist. Põletiku kahtlusel peaks pöörduma naistearsti või noortenõustaja poole. Enamasti ei ole tupepõletik põhjustatud seksuaalsel teel levivast nakkusest, vaid on pigem seotud tupe mikroobikoosluse tasakaaluhäiretega.