Kiirküsitlus

Millist rasestumisvastast vahendit Sa kasutad?

Hääleta

Kuidas HIV levib/ei levi?

Kuidas HIV levib?

HIV levib nakatunud inimeselt nakkuseta inimesele vere (ka menstruaalvere), seemnevedeliku ehk sperma (ka eelsperma), tupesekreedi ja rinnapiima kaudu:
- seksuaalsel teel
- otsesel kontaktil nakatunu verega
- emalt lapsele raseduse, sünnituse ja imetamise ajal
Vere kaudu levikuks on vajalik nakatunud vere sissepääs teise inimese vereringesse, mis võib toimuda näiteks ühiseid süstimisvahendeid kasutades.

HIV-st võib olla ohustatud igaüks, see ei sõltu sellest, kes sa oled, vaid sellest, kuidas sa käitud. Laialt on levinud valearusaam, et HIV levib ainult kitsaste riskirühmade hulgas (näiteks prostitutsiooni kaasatud, süstivad narkomaanid). Riskeeriv käitumine, näiteks kondoomita seksuaalvahekord, seab kõik inimesed ohtu, sõltumata sellest, kas nad on muidu “korralikud” või mitte. Oluline on teada, et HI-viirusesse nakatumine ei küsi sellest, kes sa oled, vaid sellest, kuidas sa käitud.

Kuidas HIV ei levi?

Sul ei ole võimalik HIV-i saada kodumajapidamises, ühistranspordis, töö- või koolikeskkonnas toimuvate igapäevaste tegevuste käigus. HIV ei levi õhu ja vee kaudu, pisarate, sülje, uriini, ninasekreedi ega higi kaudu. HIV ei suuda väljaspool inimese organismi elada ja paljuneda. HIV ei levi kätlemisel, kallistamisel, suudlemisel, köhides või aevastades, sääse- või mõne muu putuka hammustusel, ühist tualetti kasutades, riideid vahetades, ühised sööginõusid kasutades jne.
Suudlemisel HIV ei levi, ei ole teada juhtumeid, mil HIV oleks saadud suudlemisel või sülje kaudu. Siiski tuleb arvestada, et kui inimesel on suu limaskestal haavandeid ja ta suudleb HIV-ga inimest, kellel on samuti suu limaskestal vigastusi, siis teoreetiliselt on võimalus viirusesse nakatuda. Selline võimalus on suurem ka suuseksi ajal ja seetõttu soovitatakse nakatumise vältimiseks kasutada suuseksi ajal turvakilet.
Kui HIV leviks ka ülalnimetatud tegevuste käigus, oleks HIV juhtude muster maailmas väga erinev sellest, milline see on praegu. Näiteks, kui putukahammustuse kaudu oleks võimalik nakatuda HI-viirusesse, siis oleks viiruse levimus palju suurem ka laste ja eakate hulgas.
Doonorina verd loovutades või doonoriverd saades ei ole võimalik HI-viirust saada, sest doonoriveri läbib range kontrolli, sh ka HI-viiruse suhtes.
HIV ei ole “pärilik”- iga loode (ka HI-viirusega naisel) on alguses viiruseta.

Oluline on teada, et HIV ei levi:
- kasutades ühiseid töövahendeid ― töö- või koolilaudu, toole, arvutit, telefoni;
- kasutades ühiseid ruume ― HI-viirust ei saa WC-potilt, kraanikausist, paberirullist, kätekuivatist, basseinist, saunast, riietest jne;
- kasutades ühiseid joogi- ja toidunõusid ning söögitegemisvahendeid;
- kätlemisel, puudutamisel, kallistamisel või musitamisel:
- HIV-ga inimesega koos sporti või trenni tehes jne.

Lähemalt HI-viiruse levikuteedest ja ennetamisest:
  • HI-viiruse levik seksuaalsel teel

    HIV levib kaitsmata seksuaalvahekorras HI-viirusega nakatunud inimesega
    - tupe- ehk vaginaalseksi,
    - suu- ehk oraalseksi,
    - päraku- ehk anaalseksi ajal.

    Kui HI-viirusega nakatunud mees on tupe kaudu seksuaalvahekorras naisega ning ei kasuta kondoomi, võib mehe seemnevedelik kanda viiruse naise vereringesse läbi haavade või marrastuste. Sellised vigastused võivad olla nii väikesed, et naine ei ole selle olemasolust isegi teadlik.
    Kui HI-viirusega nakatunud naine on kondoomita tupe kaudu seksuaalvahekorras mehega, siis võib tema tupevedeliku kaudu HIV levida mõne peenisel oleva haavandi või kusejuha kaudu.
    Anaalseksi peetakse HI-viiruse leviku osas kõige ohtlikumaks.
    Kuigi HI-viiruse leviku risk suuseksi korral on väiksem kui teiste seksuaalvahekorra liikide puhul, on see siiski olemas. Seetõttu tuleb alati ka suuseksil turvaseksi vahendeid kasutada. Need aitavad vähendada nii HI-viiruse kui ka teiste seksuaalsel teel levivatesse infektsioonidesse nakatumise riski.
    Seksuaalsel teel levivasse infektsiooni nakatunud (STLI) inimestel on HI-viirusega nakatumise ja nakkuse levitamise risk suurem, sest nende suguelundite limaskesta kaitsevõime on vähenenud. STLI tuleb alati ravida, enne ravi või ravi ajal tuleb hoiduda seksuaalvahekorrast või kasutada alati kondoomi ning alati tuleb oma seksuaalpartnereid nakkusest teavitada.

    Kasuta seksuaalvahekorra ajal alati turvaseksi vahendeid:
    - mehe kondoom
    - naise kondoom
    - turvakile (nt pooleks lõigatud kondoom või õhuke nelinurkne toidukiletükk (mitte mikrolaineahjukile), mida ei tohi kasutada  koos spermitsiidi või  libeainega).
    - libeaine (kuigi enamus kondoome on sellega kaetud, võib libeainet ikkagi lisaks kasutada. Kasutada tohib ainult vee-, mitte õlipõhiseid libeaineid, sest õli kahjustab kondoomi.
    HIV-i seksuaalsel teel ülekandumise riski saab vähendada, kui:
    - inimesed ei seksi,
    - omavahel seksivad ainult nakatumata inimesed,
    - inimesed kasutavad alati turvaseksi vahendeid.

    Turvalises seksuaalvahekorras kasutatakse eelpool kirjeldatud meetodeid, mis vähendavad seksuaalsel teel levivate infektsioonide  levimise ohtu (mehe ja naise kondoom, turvakile, libeaine) kui ka soovimatu raseduse ohtu. Kõige tõhusam on seetõttu kasutada topeltmeetodit – selle puhul kasutatakse samaaegselt usaldusväärset rasestumisvastast meetodit (pillid, plaaster, tuperõngas, emakasisene vahend) ja turvaseksi meetodeid (mehe või naise kondoom, turvakile, libiaine). Nii oled teinud parima enda ja oma partneri kaitsmiseks nii seksuaalsel teel levivate infektsioonide kui soovimatu raseduse eest.

    Turvaseksi kasutamine näitab, et hoolid enda ja oma partneri tervisest. Kondoomi ostmine poest võib olla raske, isegi piinlik, ka võib partneriga rääkimine kondoomi kasutamisest tunduda keeruline. Kui sa ei ole valmis oma partneriga kondoomi kasutamisest rääkima, siis võib-olla ei ole sa veel valmis olema temaga seksuaalvahekorras? Enne seksuaalvahekorda astumist on suhetest, seksist (sh ka kondoomi kasutamisest) rääkimine parim võimalus kaitsta oma tervist.

  • Kontakt HIV-positiivse inimese verega

    Otsesel kontaktil HIV-positiivse inimese verega võib nakatumine toimuda:
    - ühiste nõelte ja süstalde kasutamisel uimastite, ravimite jms süstimisel;
    - HI-viirusega inimese kehavedelikega saastatud nõelte jm meditsiiniliste vahenditega kokkupuutel (näiteks tervishoiutöötajad kutsetöö käigus);
    HIV võib verega üle kanduda ka siis, kui inimesel on nahavigastus või kui naha augustamiseks või tätoveerimiseks kasutatakse steriliseerimata nõelu, süstlaid, raseerimisnuga, nuga või mingeid teisi vahendeid, millel on HI-viirusega nakatunud inimese värskeid kehavedelikke. Kõige suurem oht HI-viirusesse nakatuda on inimestel, kes jagavad uimastite süstimisel teistega süstimisvarustust. Lisaks kahjustab uimastite tarvitamine inimese otsustusvõimet ja võib seeläbi soodustada riskivat seksuaalkäitumist, näiteks kondoomi mittekasutamist. Uimastite süstimisel ei tohi kunagi kasutada nõelu, süstlaid vm süstimisvahendeid, mida on keegi enne kasutanud.
    NB! Kui Sa tead, või kahtlustad, et sinu seksuaalpartner kasutab süstitavaid uimasteid, peaksid sa enda kaitsmiseks alati kasutama seksuaalvahekorras kondoomi. Naha augustamiseks ja tätoveerimiseks kasutatavad instrumendid peavad olema desinfitseeritud, veelgi paremad on ühekordseks kasutamiseks mõeldud instrumendid. Käige augustamas ja tätoveerimas ainult usaldusväärsetes kohtades ning uurige alati, kas kasutatavad vahendid on desinfitseeritud või ühekordsed.

  • HI-viiruse levik emalt lapsele

    Igal naisel ja mehel, ka HI-viirusesse nakatunud inimestel, on õigus saada lapsi. Otsus saada last on väga isiklik, otsus alati olema läbimõeldud ja laps soovitud. Kuigi HI-viiruse levikut emalt tulevasele lapsele ei saa täielikult vältida, leidub tänapäeval küllalt võimalusi, kuidas nakatumisriski oluliselt vähendada.
    HI-viirusega emalt lootele või imikule võib viirus levida kolmel viisil:
    - raseduse ajal läbi platsenta,
    - sünnituse käigus loote kokkupuutel ema kehavedelikega,
    - rinnapiimaga toitmisel.

    Aastatepikkune kogemus tõestab, et rasedus ei kiirenda naise HI-viiruse kulgu ja HIV ei muuda normaalse raseduse kulgu. Tüsistused ema ja loote tervisele võivad esineda siis, kui emal on HI-viirusega seotud kaasuvad haigused (näiteks teised viirusnakkused jm). HIV ei kahjusta loote arengut. Peamine oht, mida HIV võib raseduse ajal tekitada, on loote nakatumine. Seda riski on võimalik oluliselt vähendada, kui rakendada kõiki emalt lapsele HI-viiruse leviku ennetamise meetodeid.

    Naistearsti ja nakkushaiguste arsti tuleks külastada juba raseduse planeerimisel. Kui HI-viirusega naine avastab, et ta on rase, peaks ta võimalikult vara pöörduma naistearsti ja nakkushaiguste arsti vastuvõtule, sest kolm esimest raseduskuud on loote arengus väga tähtsad - kõik loote organsüsteemid kujunevad välja just sel ajal.

    NB! Kõik rasedad on Eestis ravikindlustusega kaetud. HI-viirusega naise raseduse jälgimine Eestis toimub naistearsti ja nakkushaiguste arsti koostöös.

    HIV-viiruse leviku ennetamist lootele alustatakse pärast 12. rasedusnädalat ja see jätkub kogu ülejäänud raseduse ajal. Tänapäeval on kasutusel mitmeid emalt lapsele HI-viiruse levikut ennetavaid ravimeid ja raviskeem valitakse individuaalselt. Ennetavat ravi alustatakse kohe neil HI-viirusega rasedatel, kes pöörduvad arsti poole raseduse hilisemates etappides. Ravi eesmärk on vältida loote nakatumist ja see peab olema järjepidev. Ilma ravita on loote nakatumise risk 20 korda kõrgem kui viirusevastase raviga. Õigeaegne ravi võimaldab nakatumist vältida pea 95% juhtudel. Sünnitusviisi valik tehakse alati individuaalselt ja see sõltub haiguse kulust. Keisrilõige ei ole rutiinselt vajalik. Sünnitamisviisi otsuse teeb rase peale põhjalikku nõustamist nakkushaiguste arsti ja naistearsti poolt. HI-viirusega naise rinnapiim sisaldab HI-viirust ja vastsündinu nakatumise risk on suur. Seetõttu peavad HI-viirusega naised vältima imiku rinnapiimaga toitmist ning alustama kohe toitesegude kasutamist.

    Küsimusele: „Kas lapsel on HIV?” lõpliku vastuse saamine võib aega võtta kolmest kuust kuni lapse pooleteise aastaseks saamiseni. Selle aja jooksul tehakse lapsele regulaarselt HIV teste, mis kõigil HI-viirusega naistelt sündinud lastel on alguses positiivsed, sest laps saab sündides kaasa ema antikehad. Võtab aega, mil lapse keha neid ise tootma hakkab. Ema antikehad kaovad lõplikult lapse verest 18. elukuuks.